Ekspertide sõnul tuleb pensioniea tõsmisel arvestada inimeste tervist ja olukorda tööturul ({{commentsTotal}})

Ametiühingud ja eksperdid leiavad, et pensionisüsteemi reformimine on tulevikuväljavaateid arvestades vajalik, aga pensioniea tõstmisel tuleb arvesse võtta meie inimeste kehva tervist, napivõitu ümberõppevõimalusi ja olukorda tööturul.

Ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson ütles "Aktuaalsele kaamerale", et pensioniiga ei saa tõsta seni, kuni inimeste tervis ja ümberõppevõimalused ei parane. Neil põhjustel ei vea inimesed tööl välja tänasegi pensionieani, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Tänane seis on see, et kui me jätkuvalt 59-aastaselt kukume turult ära ja pensioniiga on 70, siis tegelikult on see ju 11 aastat sellist aega, kus riik meie käest maksu ei saa ja me ise oleme väga hädas," selgitas Peterson.

Kui keskmine eluiga on Eestis pärast 1990. aastate tagasilööki pidevalt vaikselt ülespoole rühkinud, jõudes juba 77,7 aastani, siis tervemaks ei ole me viimastel aastatel muutunud. Viimased paarkümmend eluaastat seisab eestlane silmitsi mitmesuguste tervisehädadega.

Rahvastikuteadlane Luule Sakkeus soovitab kindla vanuse asemel pensioniiga paindlikumalt määrata.

"Üks kõige lihtsamaid viise on elueaga sidumine, kuid on võimalik ka täpsustatumate näitajatega nagu tervelt elatud eluaastatega, kuid seal mitte kogu tervelt elatud elu eluaastatega, vaid selle osaga, mille puhul me ütleme, et inimene on oma elus oluliselt piiratud," selgitas Sakkeus.

Näiteks Eesti meeste puhul on keskmine eluiga praegu 72,5 aastat, tervena elatakse sellest 53 aastat ja oluliste tervisest tulenevate piiranguteta veidi rohkem - 59 aastat. Naistel on need numbrid EUROHEX-i andmebaasi põhjal vastavalt 82, 57 ja 64.

Majandusteadlane Raul Eamets ütles, et tänast pensionisüsteemi ei ole tulevikus lihtsalt võimalik ülal pidada ja loodetevasti on tulevased 70-aastased sama tegusad kui tänased 60-aastased. Noortel ei tasu tema sõnul vanas eas palmi all peesitamisele loota.

"Kindlasti mingi pension jääb, aga ma arvan, et kindlasti parem kui pensionifond, on investeerida lastesse, kes võib-olla raskel ajal aitavad. Jääda ainult lootma pensionisammastele - mina seda ei teeks," ütles Eamets.

 

Toimetaja: Merili Nael



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema