Ekspertide sõnul tuleb pensioniea tõsmisel arvestada inimeste tervist ja olukorda tööturul ({{commentsTotal}})

Ametiühingud ja eksperdid leiavad, et pensionisüsteemi reformimine on tulevikuväljavaateid arvestades vajalik, aga pensioniea tõstmisel tuleb arvesse võtta meie inimeste kehva tervist, napivõitu ümberõppevõimalusi ja olukorda tööturul.

Ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson ütles "Aktuaalsele kaamerale", et pensioniiga ei saa tõsta seni, kuni inimeste tervis ja ümberõppevõimalused ei parane. Neil põhjustel ei vea inimesed tööl välja tänasegi pensionieani, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Tänane seis on see, et kui me jätkuvalt 59-aastaselt kukume turult ära ja pensioniiga on 70, siis tegelikult on see ju 11 aastat sellist aega, kus riik meie käest maksu ei saa ja me ise oleme väga hädas," selgitas Peterson.

Kui keskmine eluiga on Eestis pärast 1990. aastate tagasilööki pidevalt vaikselt ülespoole rühkinud, jõudes juba 77,7 aastani, siis tervemaks ei ole me viimastel aastatel muutunud. Viimased paarkümmend eluaastat seisab eestlane silmitsi mitmesuguste tervisehädadega.

Rahvastikuteadlane Luule Sakkeus soovitab kindla vanuse asemel pensioniiga paindlikumalt määrata.

"Üks kõige lihtsamaid viise on elueaga sidumine, kuid on võimalik ka täpsustatumate näitajatega nagu tervelt elatud eluaastatega, kuid seal mitte kogu tervelt elatud elu eluaastatega, vaid selle osaga, mille puhul me ütleme, et inimene on oma elus oluliselt piiratud," selgitas Sakkeus.

Näiteks Eesti meeste puhul on keskmine eluiga praegu 72,5 aastat, tervena elatakse sellest 53 aastat ja oluliste tervisest tulenevate piiranguteta veidi rohkem - 59 aastat. Naistel on need numbrid EUROHEX-i andmebaasi põhjal vastavalt 82, 57 ja 64.

Majandusteadlane Raul Eamets ütles, et tänast pensionisüsteemi ei ole tulevikus lihtsalt võimalik ülal pidada ja loodetevasti on tulevased 70-aastased sama tegusad kui tänased 60-aastased. Noortel ei tasu tema sõnul vanas eas palmi all peesitamisele loota.

"Kindlasti mingi pension jääb, aga ma arvan, et kindlasti parem kui pensionifond, on investeerida lastesse, kes võib-olla raskel ajal aitavad. Jääda ainult lootma pensionisammastele - mina seda ei teeks," ütles Eamets.

 

Toimetaja: Merili Nael



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

SPORT
Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: