Perearst: kolesterooli mõõtmine südamehaiguste ennetamiseks on ebaefektiivne ({{commentsTotal}})

Arsti kabinet.
Arsti kabinet. Autor/allikas: Tairo Lutter/Postimees/Scanpix

Tallinna perearstide seltsi esinaine Le Vallikivi leiab, et nõustamiskabinetid ja kolesterooli mõõtmine südamehaiguste ennetamiseks on ebaefektiivsed ja koormavad asjatult tervishoiusüsteemi; kardioloog Margus Viigimaa pole sellega nõus.

"30-aastane naisterahvas, kellel on vererõhk normaalne, kes spordib ja ei suitseta - meil ei ole mingit põhjust hakata tema kolesterooli mõõtma ja siis leidma, et oi-oi, see on protsendikümnendiku võrra üle normi, seejärel hakata igal aastal kolesterooli uuesti mõõtma ja lasta inimesel ennast n-ö haigeks mõelda," rääkis Vallikivi ERR-i raadiouudistele.

Rohkem kui kümme aastat tegutsesid Eestis lisarahastuse toel n-ö südametoad. Projekti oli kaasatud üle 250 perearsti, kes mõõtsid patsientide kolesteroolitaset, vererõhku ja viisid läbi ka sõelteste.

Nii said inimesed teada, kas ja kui suur risk on neil südameveresoonkonna haigustesse haigestumisel ja mida teha, et olukorda parandada.

Kardioloog Viigimaa sõnul on USA-s tehtud uuringute järgi eelpool mainitud tegevused ennetuse mõttes kõige efektiivsemad.

Ka Euroopa kardioloogia kongressi ettekandes toodi välja, et kui kolesteroolitase ja vererõhk on korras, siis 90% ulatuses on võimalik ära hoida südamehaigustesse haigestumist.

"Eestis on päris palju 40ndates eluaastates infarktihaigeid. 50ndates eluaastates on infartki juba väga-väga palju. Me peame kõrge riskiga inimesi leidma varem ning sellised parameetrid, nagu kolesterool ja vererõhk, on asjad, mida ikka 20aastane inimene peaks teadma," leiab Viigimaa.

Viigimaa pole nõus ka Vallikivi väitega, et noored ja sportlikud inimesed haiguste eest kaitstud.

Toimetaja: Oliver Kahu



ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema