Intervjuu Marina Kaljurannaga: maailmavaatelt olen liberaal ({{commentsTotal}})

Marina Kaljurand
Marina Kaljurand Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Presidendiks pürgiv Marina Kaljurand ütles ERRi portaalile kirjalikult antud intervjuus, et ta on maailmavaatelt liberaal, kes toetab töötamise madalamat maksustamist ning suuremaid investeeringuid kõrgharidusse, pooldab riigi laenuvõtmist ainult äärmisel vajadusel ja suure ettevaatlikkusega ning ei pea Eesti pagulaspoliitikat sugugi häbenemisväärseks.

Kirjeldage palun, mille poolest erineb teie maailmavaade Siim Kallase omast? Aga Mart Helme omast?

Ma ei soovi võrrelda oma maailmavaadet Siim Kallase ja Mart Helme omaga. Olen liberaalse maailmavaatega, usun inimeste vabadusse ja võrdsusesse ning võrdsesse kohtlemisse. Ülejäänu saate tuletada minu vastustest.

Kas pooldate samasooliste abielu?

Ma arvan, et täiskasvanud inimestel peab olema õigus viia ellu oma vaba tahet ja elada koos teise täiskasvanuga, kui nende eesmärk on ühist õnne jagada ja kasvatada. Ükskõik, kuidas seda nimetatakse - lepinguliseks kooseluks, tsiviilpartnerluseks, abieluks või millekski muuks.

Kas toetate ühetaolist või astmelist tulumaksu?

Eestis on täna astmeline tulumaks maksuvaba miinimumi näol ja kehtima hakkav maksuvabastus madalama sissetulekuga inimestele suurendab töötasu maksustamise astmelisust veelgi - ehk me ju oleme peaaegu igal aastal liikunud sinnapoole, et madalama palgaga inimeste maksukoormus väheneks. Ma leian, et tuleb vähem maksustada töötamist ja pingutamist ning tuleb rohkem maksustada kulutamist, raiskamist, passiivsust.

Kas Eesti peaks praegust ülimadalate intresside keskkonda ära kasutama ja laenu võtma? Milline riigivõla tase oleks teie meelest põhjendatud? Kuidas peaks laenuraha kasutama?

Miks peaks keegi laenu võtma lihtsalt selle pärast, et see hetkel on odav? Põhiküsimus on, mida selle rahaga peale hakata. Eesti vabariigi puhul, mis on väike riik, mille pärandamine järgmistele põlvedele peab olema eriti hoolsasti järelevalvatud, oleksin ekstraettevaatlik.

Muidugi ei ole laen kuradist - võlaorjus on seda. Mida liiga suur võlg - kas majapidamiste võlg pankadele või riigi võlg välislaenajatele - võib riigiga teha ja kuidas halvata selle suveräänsuse ning paisata selle täielikult oma võlausaldajate kontrolli alla, oleme viimase kümnendi jooksul näinud väga lähedalt. Oleme ka isegi ju üks sellistest võlausaldajatest. Riigivõla optimaalne tase pole kindlasti minu välja arvutada.

Ma arvan, et laenuotsus peab olema väga põhjalikult läbi mõeldud. Ma ei välista laenamist. Piltlikult öeldes: kui selg on vastu seina mis tahes põhjustel, siis tuleb laenata, ma ei arva, et oma inimestel tuleb lasta nälgida. Aga need on ekstreemsed olud. Normaalsetes oludes peaks laen olema mõeldav pikaajaliselt oluliste taristuprojektide jaoks, mille riske Eesti puhul erasektor ei taha või ei suuda arvestada või kanda ning mis samas võiksid olla Eesti jaoks olulised. Ma usun, et riigi ja majanduse edukus sõltub ühendustest. Ilma korralike ühendusteta on meil oht muutuda perifeeriaks. Laenuga või ilma, aga ka mina tahaksin näha rohkem investeeringuid majandussektorite tehnologiseerimisse, parematesse ühendustesse, Eesti kõrghariduse ja teaduse arendamisse ja rahvusvahelistumisse.

Kas peaminister Taavi Rõivas näitas umbusaldust avaliku hariduse vastu, pannes oma lapse erakooli?

Ma arvan, et Taavi Rõivase perekondlikud otsused oma lapse koolihariduse osas on tema perekonna otsused, mis kindlasti lähtusid lapse parimaist huvidest. Üldiselt mulle meeldib Eesti ühtluskooli põhimõte, ent meeldib ka see, et me tolereerime nende keskel teistsuguseid koole, sealhulgas erakoole. Mina ise olen lõpetanud Tallinna 7. keskkooli ehk tänase Tallinna Inglise Kolledži, selle on lõpetanud ka minu tütar ja minu poeg on lõpetanud Tallinna Reaalkooli. Üldiselt on Eesti haridus väga hea ja aina ühtlasemalt hea.

Kas Eesti olemasolev pagulaspoliitika on konservatiivne või liberaalne? Kas see vajaks muutmist? Kuidas?

Ei ole mõtet salata, et meie pagulaspoliitika on alalhoidlik. Seda mõjutavad nii minevikutraumad kui ka meie suhteline väiksus ning hirm suutmatuse ees väljakutsega hakkama saada. Pagulaste vastuvõtmine ja aitamine on ju muidugi mingis mõttes risk, nagu ta on ka võimalus, kui seda hästi teha, nagu kirjutas Postimehe ühes heas arvamusloos Priit Perens.

Ent meil pole mingit põhjust oma poliitikat kuidagi häbeneda - Eesti täidab täna endale solidaarselt Euroopa partneritega võetud kohustusi. Jah, suures pildis on meie panus võibolla tõesti väike. Ent meie anname oma panuse, sest me teame, et ühel päeval läheb meil vaja sõprade tuge. Eesti enda pagulaspoliitika pole Euroopa mastaabis praegu teema - see on hoopis Euroopa selle sajandi väljakutse, mida me lähiaastail mingite administratiivsete sammudega nagunii ära ei juhi. Küsimus on laiem: mis üldse saab Põhja-Aafrika nõrkadest riikidest, mis saab tulelõõmas Lähis-Idast, millist rolli mängib seal Türgi, millist Venemaa, millist meie liitlased ja millest meie koos oma liitlastega. Pagulasvood on nende protsesside tulemus.

Kas toetaksite kinnisvaramaksu kehtestamist? Kohalikku müügimaksu?

Eestis on kohalike maksude seaduse ja maksukorralduse seaduse alusel kehtivaid kohalikke makse kehtestatud hulgi - kümnetes ja kümnetes omavalitsustes kehtib nii reklaamimakse kui parkimismakse. Ma arvan, et omavalitsustel võiks olla õigus kehtestada kohalikke makse. See oleks õigustatud praeguse halduskorralduse puhul. Ma ei näe probleeme, kui müügimaks oleks taas lubatud.

Ent mul pole mingeid illusioone selle osas, kas see Eesti-suguses riigis ka midagi head teeks. Kunagi kehtis Tallinnas müügimaks, aga see tühistati riigikogu poolt pärast seda, kui ettevõtjad vaidlustasid selle Euroopa Kohtus. Põhjus - aktsiisikaupadele müügimaksu kehtestada ei saa. Samuti on müügimaks mingil ajal kehtinud Maardu ja Kunda linnades ning mitmes vallas (Harku, Peipsiääre, Torgu, Are, Kaisma). Narvas kehtis loomapidamismaks jne. Eesti mõistes me ei saa väljaspool Tallinna ja mõnda suuremat majanduskeskust rääkida üldse mingite täiendavate maksude mõistlikkusest, vähemalt mitte siis, kui nende eesmärk on teenida omavalitsusele pikaajaliselt stabiilset tulu.

Kinnisvaramaksuga on teine lugu. Vaistlikult tahaksin selle vastu olla - oleme abikaasaga rajanud kodu Nõmmele ning abikaasa ja laste peredega suvekodud Hiiumaale. Teisalt olen teadlik, et majandusteadlased peavad kinnisvaramaksudest üldiselt lugu, kuna see annab laia maksubaasi, majandustsüklitest vähem sõltuva tulu. Teatud ühiskondades, kus kinnisvara omamine on kallis ja märk suurest majanduslikust kindlustatusest, on kinnisvaramaks ka ümberjagamismaks jõukamatest vähemkindlustatuile. Eestis on kinnisvara soetamine olnud eri põhjustel kättesaadav ja soositud ka riikliku poliitika läbi, mille osadeks on noore pere laenud läbi Kredexi, kodualuse maa maksuvabadus jms. Kinnisvaramaks oleks Eesti kontekstis äkiline samm vastassuunas senise kursiga, mistõttu ma ei pea seda täna õigeks. Aga loomulikult kuulaksin Eesti maksupoliitika küsimustes ekspertide ja teadlaste seisukohti - me elame teadusliku teadmise ja faktide ajastul ning kui vähegi võimalik, võiksime oma väärtusotsuseid teha ka parima teadusliku teadmise baasilt.

Milline on teie hinnangul Eesti poliitilise korruptsiooni tase? Kas seda on vähe? Kas seda on palju? Kas korruptsiooni- ja majanduskuritegude eest määratavad karistused on piisavad?

Teadlased väidavad, et massi- ja skandaalimeedia ajastul on üks huvitav kaasnähe, mis puudutab korruptsiooni: korruptsioonijuhtumite arv väheneb, olemasolevad juhtumid uuritakse lõpuni, tihti mõistetakse süüdlased süüdi ning inimeste korruptsioonitaju kasvab.

Transparency Internationali korruptsiooni tajumise indeksis oleme 168 uuringus osaleva riigi seas 23. kohal. See on väga hea - me oleme maailma arenenud majanduste ja jõukamate riikide klubi parimate riikide kandadel.

Ma arvan, et see, et Eestis keelati ära äriühingute annetused erakondadele, on väga positiivne ning et sellega kaasnes parteide rahastamise kasv avalikest vahenditest. Samuti on Eesti positiivset arengut toetanud ka muud faktorid: majanduse struktuuri muutmine, mis muu hulgas tähendab, et vähem sektoreid sõltuvad kohalikust poliitikast, vähem dotatsioone ja subsiidiume, sularaha osakaalu vähenemine majanduses ja elektrooniliste maksete kiire kasutuselevõtt. Lisaks on muutunud teatud asjade sotsiaalne aktsepteeritavus - olles olnud suursaadik nii Venemaal kui Kasahstanis, võin öelda, et ka selles küsimuses kuulub Eesti oma elanike igapäevaste tõekspidamiste poolest kindlalt Euroopasse.

Ma ei ole Eestis kunagi ise vahetult poliitilise või ametnike korruptsiooniga kokku puutunud. Mul on jäänud mulje, et meil ei ole probleeme korruptsiooni- või majanduskuritegude karistuspraktikaga.

Kas kapol peab olema õigus teabehanget kasutades korruptsioonikuritegusid uurida?

Ma usun ja tean pikaajalise Eesti vabariigi teenistujana, et kapo ei kasuta teabehanget spetsiifiliselt selleks, et nullist üles ehitada uusi “asju". Teabehanget tehakse kohtuniku loa alusel, selleks peab olema piisav põhjus. Kui teabehanke raames kogutakse tõendeid uutest võimalikest kuritegudest, siis tuleb neid ka uurida. See kehtib ka korruptsioonikuritegude kohta.

Kas Eesti karistuspoliitika on õige? Kas karistused raskete kuritegude eest on liiga kerged?

Eestis ei ole minu hinnangul üldjuhul liiga kerged karistused kuigi on selge, et iga üksiku juhtumi puhul, eriti kui on tegu raskete kuritegudega, tunnevad kannatanud või nende lähedased ja tihti ka avalikkus, et ükski karistus pole piisav. Karistuspoliitika ja seadused annavad raamid, mille sees lahendatakse konkreetseid juhtumeid, arvestades iga juhtumi üksikasjade ja asjaoludega.

Milline on teie seisukoht surmanuhtluse osas?

Ma ei toeta surmanuhtlust karistuspoliitika osana.

Kas kerge uimasti, näiteks kanepi, kasutamine peaks olema legaalne?

See on küsimus, kus ma tahaksin toetuda puhtalt ekspertide teadmistele, mis aitaks leida lahenduse, mis tooks ühiskondlikult parima tulemuse, vähima kahju.

Milline on teie seisukoht inimtekkelise globaalse soojenemise küsimuses?

See on küsimus teadlastele. Teadlased leiavad, et kliima soojeneb ja valdav osa neist leiab, et inimese panuse tõttu. Ma kaldun sellega nõustuma. Samas tean, et Eestis on lugupeetud teadlasi, kes usuvad kliimasoojenemisse, ent ei näe selles inimesel olulist rolli. Vaatamata erinevatele seisukohtadele põhjuste osas on teadlased ühel meelel, et kliima soojeneb. Mis tähendab, et sõltumata kliimasoojenemise põhjustest peame me väga tõsiselt suhtuma muutustesse, mis kliimasoojenemisega kaasnevad, s.h liikide muutumisse, kaldaerosiooni, ilmastiku muutumisse. Eestil on olemas sellekohane strateegia, mille rakendamine on ülioluline.

Toimetaja: Karin Koppel



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Anett KontaveitAnett Kontaveit
Kontaveit pidi Gstaadi turniiri finaalis vastase paremust tunnistama

Anett Kontaveit (WTA 32.) kaotas Gstaadi tenniseturniiri finaalis hollandlannale Kiki Bertensile (WTA 35.) pea kaks tundi kestnud mängu 4:6, 6:3, 1:6.

Uuendatud: 14:47 
Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema