Jõksil 40 toetusallkirja, Helmel 19, Kaljurannal arv teadmata ({{commentsTotal}})

Valimiskogu tuleb kokku Estonia kontserdisaali
Valimiskogu tuleb kokku Estonia kontserdisaali

Valimiskogus üles seatavatet presidendikandidaatidest oli reede keskpäevaks kõige kindlam seis Allar Jõksil, kellel on koos ligi 40 toetusallkirja, Mart Helmel on reaalselt paberil 19 ülesseadja allkirjad. Marina Kaljuranna meeskond ühtegi arvu veel ei nimeta, Eiki Nestori ülesseadmine on jätkuvalt ebaselge.

Isamaa ja Res Publica Liidu (ERL) ja Vabaerakonna toetusega Jõksi kampaaniameeskonna juhi Taavi Linnamäe sõnul on reedese seisuga Jõksil füüsiliselt olemas ligi 40 valijamehe allkirjad, kuid see arv pole lõplik.

ERR-i küsimusele, et mitu häält loodab Jõks esimeses valimiskogu voorus koguda, et pääseda teise vooru vastas Linnamäe: "Sporditerminites rääkides, siis ma arvan, et kvalifikatsiooninorm on kuskil 75-80 hääle juures. Allar pingutab selle nimel, et vähemalt nii paljude valijameeste ja -naiste usaldus pälvida. Usun, et täna on kõik neli kandidaati suhteliselt võrdses positsioonis ning Allaril teise vooru jõuda vägagi reaalne."

Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme ütles ERR-ile, et Mart Helmel on koos 19 valijamehe allkirjad ja vajalikud 21 saadakse kindlasti kokku. "Ei ole probleeme, tuleb juurde," märkis Martin Helme.

Helme prognoosis, et kõik presidendikandidaadid koguvad esimeses voorus suhteliselt võrdse toetuse, kuid palju sõltub sotsiaaldemokraatidest ja umbes 40-50 valijamehest, kelle eelistust on raske ette arvata. "Kandidaadid on seekord tugevad, häälte saagiks võib esimeses voorus kõigil olla 40-50 või 65 häält, mõnel rohkem, mõnel vähem, ent muidugi nihkub kõik paigast ära, kui sotsidel ja osadel valijameestel on kindel ja ühene eelistus," rääkis Martin Helme.

Marina Kaljuranna kampaaniajuht Andreas Kaju oli kidakeelne. Ta ütles ERR-ile, et Kaljuranna toetusallkirjade arvu nad veel ei avalda. "Lõplik number selgub, kui ülesseadjad esitavad."

Ka ei soovinud Kaju öelda, kui suure toetuse võiks Kaljurand esimeses voorus saada, öeldes, et see sõltub kandidaatide arvust ehk kas Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) seab Eiki Nestori valimiskogus üles või mitte.

Reformierakonna presidendikandidaat Siim Kallas ja Keskerakonna kandidaat Mailis Reps pääsesid riigikogust kui kaks enim hääli saanud kandidaati valimiskokku automaatselt.

335-liikmeline valimiskogu koosneb riigikogu liikmetest ning kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest. Hiljemalt laupäevaks peavad omavalitsuste volikogud oma esindajad olema ära valinud ja nimed edastama valimiskomisjonile, kes avaldab valijamehed oma veebilehel.

Valimiskogu tuleb kokku 24. septembril.

Toimetaja: Indrek Kuus



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Peaminister Jüri Ratas külastas Lääne-Eesti saari.Peaminister Jüri Ratas külastas Lääne-Eesti saari.
Fotod: Ratas külastas Ruhnut ja Saaremaad

Peaminister Jüri Ratas viibib kolmepäevasel ringreisil Saare maakonnas. Neljapäeval külastas Ratas Ruhnu saart ning reedel kohtus Saaremaa ettevõtjate ja omavalitsusjuhtidega. Edasi väisab peaminister Abrukat ning laupäeval Vilsandi saart. 

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema