Rootsi apellatsioonikohus jättis Assange'i vahistamismääruse jõusse ({{commentsTotal}})

Julian Assange.
Julian Assange. Autor/allikas: John Stillwell/Reuters/Scanpix

Rootsi apellatsioonikohus jättis reedel jõusse WikiLeaksi asutaja Julian Assange'i suhtes väljastatud vahistamismääruse.

Rootsi prokuratuur soovib vahistada nelja aasta eest Londonis asuvasse Ecuadori saatkonda varjunud Assange'i (45) seoses vägistamisuurimisega, mis on seotud tema külaskäiguga riiki 2010. aastal. Süüdistus aegub 2020. aastal.

Svea apellatsioonikohtu reedel langetatud otsus tähendab, et Assange'i suhtes kehtestatud vahistamismäärus jääb jõusse. Kohtu hinnangul on jätkuvalt võimalik, et süüdistatu võib üritada hoiduda õigusmõistmisest või karistusest.

Assange eitab vägistamissüüdistust ning on vahistamiskäsu kohtus vaidlustanud korduvalt. Praegu pole teada, kas ta kavatseb otsuse Rootsi ülemkohtusse edasi kaevata või mitte.

WikiLeaksi asutaja ei taha minna Rootsi, sest pelgab, et Stockholm annab ta omakorda välja USA-le, kus teda ähvardab kohus 500 000 salajase sõjaväetoimiku lekitamise eest.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: BNS



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: