Rauno Vinni: kuidas juhtida kriisiolukorras? ({{commentsTotal}})

"Eesti nõrgavõitu juhtimise kvaliteet on üks meie arengu piduritest. Me võiksime palju saavutada, kui head juhtimist väärtustataks ja juhtimiskultuuri arendamist tõsiselt võetaks," kirjutab poliitikauuringute keskuse Praxis riigivalitsemise programmi juht Rauno Vinni oma arvamusloos.

Sel nädalal algas riigikogu uus tööaasta. President Toomas Hendrik Ilves rõhutas hooaja avakõnes, et parlamendil seisab ees paljude põletavate teemade arutelu. Riigipea mainis haigekassa olukorda ja vananevale ühiskonnale arstiabi tagamise vajadust, põllumajanduse konkurentsivõime tõstmise ja majanduse elavdamise tarvidust, inimeste toimetulekut, haldusreformi, maksupoliitikat, pagulaste lõimumist, Brexitit jne.

Olulise kõne pidas kolmapäeval ka üks teine president, kel Jean-Claude Juncker nimeks ja tööks Euroopa Komisjoni juhtimine. Juncker tegi iga-aastase ettekande olukorrast Euroopa Liidus. Komisjoni president väitis, et ta pole enne näinud nii vähe ühiste huvide edendamist ja nii palju siseriiklikesse probleemidesse takerdumist. Euroopa Liidu institutsioonide sihid olevat rahvusriikide eesmärkidest kaugemal kui enne.

Samas on Euroopa Liidus küsitavusi musttuhat – alates suurest sotsiaalsest ebavõrdsusest kuni hapra sise- ja välisjulgeolekuni välja. Junckeri arvates on järgmised 12 kuud otsustavad, kui tahame oma seltsingu taasühendada.

Ka Toomas Hendrik Ilvese probleemiloetelu oli pikk, kuid tema kõne ei olnud siiski nii dramaatiline kui euroliidu tegevjuhil. Eesti president tõdes, et parlamendi roll ongi eripalgeliste küsimuste üle otsustamine, olgu laual Euroopa Liidu eesistumine või sõidueksamite võimalused maakonnakeskustes. President toonitas, et parlamentaarne kord, küll paljude meelest tülikas, on seaduste tegemiseks kõige õiglasem ja töökindlam viis, mis arvestab võimalikult paljude huvisid.

Toomas Hendrik Ilvese arvates võiks parlamentaarse riigi parlamendi tööd iseloomustada ka valitsusliidu ja opositsiooni mõistlik koostöö, lisaks igapäevane suhtlemine vabakonnaga. Juncker teatas samuti, et Euroopa Liit toimib vaid siis, kui selle institutsioonid ja liikmesriigid liiguvad samas suunas. Tema sõnul tuleb näidata, et ühistegevus on võimalik. Järgneva aasta sees tuleb konkreetsete tegevustega edasi liikuda.

Üleilmne liidrite kriis

Koostöö, otsused, kindlad sammud prioriteetsetes valdkondades. Kõlab lihtsalt ja loogiliselt. Ent miks seda kõike seni ei ole tehtud? Kuidas me üldse jõudsime nii kaugele, et enne läheb jumala päike looja, kui kõikide hädade nimekirja ette jõub kanda? Kuidas on nii, et Euroopa Komisjoni president peab olukorda vähemalt osaliseks kriisiks?

Majandus- ja ühiskonnateadlased võiks põhjustest pika seletuskirja kokku panna. Küllap on tõepõhi all ka PR-ettevõtte Ketchum sel suvel avaldatud juhtimise ja eestvedamise uuringul (Ketchum Leadership Communication Monitor 2016), mis väidab, et me oleme tõepoolest silmitsi üleilmse ja kõiki majandusharusid puudutava liidrite kriisiga.

Ketchum on liidreid analüüsinud viimasel viiel aastal ja küsitlenud 25 000 inimest viiel mandril. Ettevõtte raport ütleb, et juhtimise kriis väljendub sügavas lõhes inimeste ootuste ja tegelikkuse vahel. Probleemid poliitikas saavad alguses sellest, et poliitikategijad teevad õigeid asju valesti ja valesid asju õigesti. Inimesed arvavad näiteks, et poliitikud ei tegele piisavalt selliste tähtsate teemadega nagu korruptsiooni tõrjumine, majandus ja haridus. Samuti on suhtlus kodanikega vilets.

Liidrite kõige olulisemateks omadusteks peeti juhtimist isikliku eeskuju kaudu, avatud kommunikatsiooni, vigade tunnistamist, võimet kriise rahulikult lahendada ja teha raskeid otsuseid. Ketchumi aruanne viitab muuseas sellele, et inimeste arvates on naisjuhid nendes asjus meestes etemad.

Meie võiksime oma era- ja avaliku sektori juhte vaadates küsida, kas eelnimetaud heade juhtide omadused on meie juhtides olemas.

Viimasel ajal on mitu arvamusliidrit (Erkki Raasuke, Indrek Neivelt, Taavi Veskimägi, Riigireformi Radari kolleegium) näidanud, et Eesti nõrgavõitu juhtimise kvaliteet on üks meie arengu piduritest. Me võiksime palju saavutada, kui head juhtimist väärtustataks ja juhtimiskultuuri arendamist tõsiselt võetaks.

Seos ühiskondlike probleemidega on ilmne – reformide vajadus on terav, kuid nende täideviimiseks on vaja tugevaid juhte. Üks tark kreeklane olla antiikajal öelnud, et igaüks oskab laeva juhtida, kui meri on rahulik. Praegusel tormisel ajal peavad kõik demokraatlike riikide juhid rohkem sisu näitama.

Milline on hea juht?

Aga millised on head juhid? Eelviidatud Ketchumi uuring ütleb, et juhid peavad vältima sõnade ja tegude lahknevust, eriti kriisiolukorras. Juhid peavad ka tegelikult oma sihtrühmasid kuulama, mitte kaasamist teesklema. Head juhid suudavad oma visiooni ellu viia, kuid annavad endale aru, et igal plaanil on ka puudusi.

Väga oluline on koostöövõime – hea juht suudab inimestes nende parema poole välja tuua. Kaasaegsed liidrid ergutavad ka mitmekesisust ja seisavad võrdsete võimaluste eest.

Ennekõike on aga vaja otsuseid. Eile oli Eestile selles plaanis päris hea päev, valitsus langetas otsuseid kohe mitmes kaua vindunud küsimuses. Näiteks saatis valitsus parlamenti elektrituru seaduse eelnõu, mis mõjutab energeetika arengusuundi. Lisaks otsustas valitsus kaotada 2020. aasta 1. jaanuarist kaitseväelaste, prokuröride, politsei- ja piirivalveametnike eripensionid, sest see süsteem on oma aja ära elanud. Väidetavalt oli seda kuuma kartulit veeretatud juba aastast 1997.

Hea märk on, et pensionisüsteemi reformi ei pandud kalevi alla. Pensioniea tõstmise üle võib tõesti veel arutelda. Kuid tähtis on, et debatt läheb kokkulepitud ajal valitsuses edasi.

Juba täna on meil võimalik näha Euroopa Liidu juhtide sisukust. Liikmesriikide liidrid arutavad Bratislavas ühenduse Brexiti-järgset tulevikku. Vaatame, kas midagi otsustatakse ja kas sõnadele järgnevad hiljem teod või mitte!

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Tallinna ärikinnisvara turg põhineb üüril.

Omanikust üürnikuks: suurte büroohoonete müük on kokku kuivanud

Järgmisel aastal on Tallinnas valmimas neli suuremat büroohoonet, millele jooksvalt üürnikke otsitakse. Tendents on selles suunas, et järjest enam kliente eelistab äriruume rentida, mitte osta. Investoridki soetavad vaid hea tootlusega väiksemaid äriruume väljarentimiseks, mida aga turul palju pole.

Tartu ülikooli peahoone.

Analüüs: venia legendi loeng eesti või inglise keeles?

Viimastel päevadel on tõusnud küsimus, miks peavad Tartu ülikoolis mõtteloo professoriks kandideerijad oma kandideerimise eelduseks oleva venia legendi loengu inglise keeles. On ju tegu siiski rahvusülikooliga, mis peaks seisma hea eesti keele ja kultuuri säilimise eest.

Kaspersky Lab.

RIA on asutustele oma hinnangu Kaspersky kohta andnud, aga ei avalda seda

USA valitsus keelas hiljuti küberturvalisuse kaalutlustel föderaalasutustel vene päritolu viirustõrjeprogrammi Kaspersky Lab kasutamise. Kuidas suhtub selle programmi kasutamisse aga Eesti valitsus? Selgub, et riigi infosüsteemide amet (RIA) on riigiasutustele küll vastava hinnangu edastanud, aga paraku pole seda võimalik avaldada.

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: