Tänavune viljasaak tõotab tulla poole väiksem kui mullu ({{commentsTotal}})

{{1474021036000 | amCalendar}}

Käesoleva aasta teraviljasaak jääb kevadise pika põuaperioodi ja augustikuu esimese poole vihmaperioodi tõttu eelmise aasta tulemusele 50-60 protsenti alla.

"Saak on katastroof," ütles Copenhagen Merchants viljamaakler Indrek Aigro BNS-ile. "Kui optimistid loodavad, et saak langeb 35 protsenti, siis pessimistid kardavad 50-protsendilist langust. Sellist aastat ei mäletagi," lisas Aigro.

Viljamaakleri sõnul rikkus tänavuse saagi eelkõige augusti esimese poole vihmasadu, mil tulid alla kahe kuu sademed. "See on kõige aktiivsem koristusperiood ja see rikkus vilja kvaliteedi, osadele põldudele ei saanud ligi ja vili muutus kasutuskõlbmatuks," märkis ta.

Lisaks tegi suviviljade saagikusele korvamatu kahju hiliskevadine põuaperiood, mistõttu idanemine oli väga halb ja see, mis idanema läks, ei saanud piisavalt niiskust, märkis Aigro, lisades, et kõige enam kannatas nisu, mis on põhiline ja kõige suurem põllukultuur.

Eesti suurima põllumeeste ühistu Kevili nõukogu esimees Jaak Läänemets rääkis BNS-ile, et tänavune saak tuleb tõepoolest "väga kesine". Sarnaselt Aigrole tõi ta põhjustena välja kevadise põuaperioodi, augustikuu vihmad, aga ka veebruari alguse sademed.

"Vilja toidukvaliteeti on keeruline saada ja tera on peenike. Ma ei mäleta, et kunagi odra mahukaaluga oleks probleeme olnud, et seda ära müüa, aga sel aastal on see väga suur probleem," märkis Läänemets, lisades, et sel aastal võib oodata isegi kuni 60 protsenti väiksemat saagikust kui mullu.

Samas tõid nii Aigro kui Läänemets välja, et eelmine aasta koristati Eestis rekordkogus vilja, mistõttu on võrdlusbaas väga kõrge. "Kolm viimast aastat on meid veidi ära hellitanud, mis on olnud väga hea saagiga aastad," lisas Läänemets.

Kevili nõukogu esimees rääkis ka seda, et kui varem olid raskes seisus seakasvatajad ja piimatootjad, siis tänavu on kehvas seisus ka viljakasvatajad. Ka Kevili, mis ostab Eesti põllumeestelt vilja kokku, pole tänavu kogunud seda viljakogust, mida alguses prognoositi.

2015. aastal koristati Eestis läbi aegade suurim teraviljasaak, mis esimest korda ületas 1,5 miljoni tonni piiri, selgub statistikaameti andmetest. Hea saagikus toetas Eesti teravilja ekspordi hüppelist kasvu, mis ulatus mullu 137,8 miljoni euroni. Olulisemad sihtturud olid Alžeeria, Saudi Araabia ja Iraan.

Talunik: tänavu on raske nulli jõuda

Põllumehed ütlevad kui ühest suust, et kui oleks teadnud, et tänavune aasta tuleb nii kehv, oleks selle parem üldse vahele jätnud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui selle saagiprognoosi oleks teinud sügisel, siis absoluutselt kõik suviteraviljad oleks külvamata jätnud," tõdes Lõuna-Antsu talu peremees Mikk Kooser.

Lõuna-Antsu talu jaoks tähendab nii kehv aasta numbritesse panduna järgmist:

"Tõenäoliselt on saak poole väiksem ja hinnad on, tundub, umbes 20 protsenti väiksemad, kuni 30 isegi. Tõenäoliselt on väga raske see aasta nulli tulla," arvutas Kooser.

Ta lisas, et kui eelmisel aastal läks 90 protsenti saagist toiduviljaks, siis tänavu on see näitaja kõigest 40 ehk ka viljakvaliteet on kehv. Samasid muresid saab laiendada üle Eesti.

"Sel aastal miljonit täis ei koguta, saak tuleb oluliselt väiksem ja samas saagi kvaliteet on kehv, toiduvilja tuli oluliselt vähem kui oleksime tahtnud ja tagatipuks ka vilja kokkuostuhinnad on viimase kümne aasta kõige kehvemad," selgitas KEVILI nõukogu esimees Jaak Läänemets.

Madalad hinnad on tingitud aga asjaolust, et kehv viljaaasta oli tänavu siiski üksnes Baltimaades, Saksamaal ja Prantsusmaal. Mujal koguti taas rekordilised saagid, mis hoiabki juba teist aastat maailmaturu hindasid madalal.

Mõnevõrra paremas olukorras on aga mahetalunikud.

"Mahevilja hinnad on päris kenad ja maheviljal on väga suur nõudlus - ostjad tiirlevad kogu aeg ümber viljahunnikute, tahavad proove võtta, pakuvad juba üksteist üle," kinnitas Väike-Roosu talu noorperemees Ivar Rosenberg.

Toimetaja: Oliver Kahu, Mirjam Nutov, Merili Nael

Allikas: ERR/BNS



Üleujutus Rocca al Mares.Üleujutus Rocca al Mares.
Tugev vihmasadu põhjustas Rocca al Mare keskuses uputuse

Neljapäevaõhtune tugev vihmasadu põhjustas üleujutusi mitmel pool Tallinnas, sealhulgas tekkis uputus Rocca al Mare keskuses.

UUDISED
Helsingi sadam.Helsingi sadam.
Soome-Eesti laevareisijate arv on esimest korda suurem Soome-Rootsi suunast

Soome transpordiameti teatel on Eestisse suunduva mereliikluse reisijate arv esimest korda ajaloos suurem kui Rootsi suunduvatel laevadel reisivate inimeste arv.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.