Tänavune viljasaak tõotab tulla poole väiksem kui mullu ({{commentsTotal}})

{{1474021036000 | amCalendar}}

Käesoleva aasta teraviljasaak jääb kevadise pika põuaperioodi ja augustikuu esimese poole vihmaperioodi tõttu eelmise aasta tulemusele 50-60 protsenti alla.

"Saak on katastroof," ütles Copenhagen Merchants viljamaakler Indrek Aigro BNS-ile. "Kui optimistid loodavad, et saak langeb 35 protsenti, siis pessimistid kardavad 50-protsendilist langust. Sellist aastat ei mäletagi," lisas Aigro.

Viljamaakleri sõnul rikkus tänavuse saagi eelkõige augusti esimese poole vihmasadu, mil tulid alla kahe kuu sademed. "See on kõige aktiivsem koristusperiood ja see rikkus vilja kvaliteedi, osadele põldudele ei saanud ligi ja vili muutus kasutuskõlbmatuks," märkis ta.

Lisaks tegi suviviljade saagikusele korvamatu kahju hiliskevadine põuaperiood, mistõttu idanemine oli väga halb ja see, mis idanema läks, ei saanud piisavalt niiskust, märkis Aigro, lisades, et kõige enam kannatas nisu, mis on põhiline ja kõige suurem põllukultuur.

Eesti suurima põllumeeste ühistu Kevili nõukogu esimees Jaak Läänemets rääkis BNS-ile, et tänavune saak tuleb tõepoolest "väga kesine". Sarnaselt Aigrole tõi ta põhjustena välja kevadise põuaperioodi, augustikuu vihmad, aga ka veebruari alguse sademed.

"Vilja toidukvaliteeti on keeruline saada ja tera on peenike. Ma ei mäleta, et kunagi odra mahukaaluga oleks probleeme olnud, et seda ära müüa, aga sel aastal on see väga suur probleem," märkis Läänemets, lisades, et sel aastal võib oodata isegi kuni 60 protsenti väiksemat saagikust kui mullu.

Samas tõid nii Aigro kui Läänemets välja, et eelmine aasta koristati Eestis rekordkogus vilja, mistõttu on võrdlusbaas väga kõrge. "Kolm viimast aastat on meid veidi ära hellitanud, mis on olnud väga hea saagiga aastad," lisas Läänemets.

Kevili nõukogu esimees rääkis ka seda, et kui varem olid raskes seisus seakasvatajad ja piimatootjad, siis tänavu on kehvas seisus ka viljakasvatajad. Ka Kevili, mis ostab Eesti põllumeestelt vilja kokku, pole tänavu kogunud seda viljakogust, mida alguses prognoositi.

2015. aastal koristati Eestis läbi aegade suurim teraviljasaak, mis esimest korda ületas 1,5 miljoni tonni piiri, selgub statistikaameti andmetest. Hea saagikus toetas Eesti teravilja ekspordi hüppelist kasvu, mis ulatus mullu 137,8 miljoni euroni. Olulisemad sihtturud olid Alžeeria, Saudi Araabia ja Iraan.

Talunik: tänavu on raske nulli jõuda

Põllumehed ütlevad kui ühest suust, et kui oleks teadnud, et tänavune aasta tuleb nii kehv, oleks selle parem üldse vahele jätnud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui selle saagiprognoosi oleks teinud sügisel, siis absoluutselt kõik suviteraviljad oleks külvamata jätnud," tõdes Lõuna-Antsu talu peremees Mikk Kooser.

Lõuna-Antsu talu jaoks tähendab nii kehv aasta numbritesse panduna järgmist:

"Tõenäoliselt on saak poole väiksem ja hinnad on, tundub, umbes 20 protsenti väiksemad, kuni 30 isegi. Tõenäoliselt on väga raske see aasta nulli tulla," arvutas Kooser.

Ta lisas, et kui eelmisel aastal läks 90 protsenti saagist toiduviljaks, siis tänavu on see näitaja kõigest 40 ehk ka viljakvaliteet on kehv. Samasid muresid saab laiendada üle Eesti.

"Sel aastal miljonit täis ei koguta, saak tuleb oluliselt väiksem ja samas saagi kvaliteet on kehv, toiduvilja tuli oluliselt vähem kui oleksime tahtnud ja tagatipuks ka vilja kokkuostuhinnad on viimase kümne aasta kõige kehvemad," selgitas KEVILI nõukogu esimees Jaak Läänemets.

Madalad hinnad on tingitud aga asjaolust, et kehv viljaaasta oli tänavu siiski üksnes Baltimaades, Saksamaal ja Prantsusmaal. Mujal koguti taas rekordilised saagid, mis hoiabki juba teist aastat maailmaturu hindasid madalal.

Mõnevõrra paremas olukorras on aga mahetalunikud.

"Mahevilja hinnad on päris kenad ja maheviljal on väga suur nõudlus - ostjad tiirlevad kogu aeg ümber viljahunnikute, tahavad proove võtta, pakuvad juba üksteist üle," kinnitas Väike-Roosu talu noorperemees Ivar Rosenberg.

Toimetaja: Oliver Kahu, Mirjam Nutov, Merili Nael

Allikas: ERR/BNS



Rail Balticu skeemid Ernst & Youngi uuringust.Rail Balticu skeemid Ernst & Youngi uuringust.
Läti seim ratifitseeris Rail Balticu kokkuleppe

Läti seim ratifitseeris Läti, Leedu ja Eesti valitsuste vahelise Rail Balticu raudteeühenduse arendamise kokkuleppe.

Kadri VoorandKadri Voorand
Kadri Voorand kirjutas noorte laulupeoks kooridele kaks uudisteost

2. juulil kõlavad noorte laulu- ja tantsupeol esmakordselt Kadri Voorandi lood "Elu on lootus ja loomine" (sõnad Doris Kareva) segakooride ning "Aga tule" (sõnad Liisa Lotta Tomp neidudekooride esituses.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Joachim Löw ja Saksamaa jalgpallikoondisJoachim Löw ja Saksamaa jalgpallikoondis
TÄNA OTSE | Löw jahib Tšiili vastu sajandat võitu Saksamaa juhendajana

Teises tänases kohtumises ristavad maailmajagude karikaturniiril sarved avavoorus võidukad olnud Saksamaa ja Tšiili. Otseülekanne algab ETV2 eetris kell 20.50. Kommentaatorid Kristjan Kalkun ja Mihkel Uiboleht, stuudios Tarmo Tiisler.

Jaanituli.Jaanituli.
Prognoos: jaanilaupäev möödub jahedalt, aga suurema sajuta

Reedesel võidupühal ja jaanilaupäeval on Eesti kohal jaheda õhumassiga nõrk kõrgrõhuala ning suurema tõenäosusega võib Eesti idaservas hoovihma tulla.

IT-ettevõte Nortal kogub Araabia riikides oma tööga häid soovituskirju.IT-ettevõte Nortal kogub Araabia riikides oma tööga häid soovituskirju.
Lang: anname Araabias edasi Eesti kümne aasta taguseid tublisid saavutusi

IT-ettevõte Nortal asub Araabia Ühendemiraatide föderaalvalitsusele ja Dubai emiraadile valmistama ette seadusandlust e-riigi lahenduste ettevalmistamiseks. Nortali üheks "soovituskirjaks" on Omaani valitsusele tehtud analoogne töö, mille tulemusel see araabiariik sai omale Eestiga sarnased e-riigi lahendused. Uue koostöö lepingute sisu jääb aga konfidentsiaalseks.

"Naabrist parem" produtsent Jaanus Saar koos sisearhitekti Aljonaga"Naabrist parem" produtsent Jaanus Saar koos sisearhitekti Aljonaga
TV3 tõsielusaates osalenu süüdistab produtsenti hämarates tehingutes

Üle mitme aasta tõi TV3 eelmisel kevadhooajal tagasi eetrisse tõsielusaate "Naabrist parem", kus saates osalejad panid end proovile korteriehituses ning püüdsid võita televaatajate südamed. Saate osalise väitel oli kaadri taga toimuv isegi põnevam ja konfliktsem kui see, mis saatesse jõudis.

Tallinna tehnikaülikooli peahoone.Tallinna tehnikaülikooli peahoone.
Ülikoolid vähendavad vastuvõttu bakalaureuseõppes

Nii Tallinna tehnikaülikool, maaülikool kui ka Tallinna ülikool vähendavad vastuvõttu bakalaureuseõppes, sest vähenenud on ka keskkoolilõpetajate hulk.

Karen Handel võitu tähistamas.Karen Handel võitu tähistamas.
Georgia osariigi valimistel võitis vabariiklane Karen Handel

Ühendriikides võitis teisipäeval Georgia osariigi kongressivalimistel vabariiklane Karen Handel.

Keila raudteejaam.Keila raudteejaam.
Haldusreformi komisjon: valitsus peaks kaaluma Keilale erandi tegemist

Haldusreformi Põhja- ja Lõuna-Eesti piirkondlik komisjon leidsid teisipäevastel koosolekutel, et valitsusel tuleks kaaluda Keilale erandi andmist ning ehkki eelistatud oleks Luunja ühinemine Tartu linnaga ja Nõo ühinemine Elvaga, peaks teise variandina kaaluma ka nende ühinemise lõpetamist.

Uuendatud: 22:08 
Regula Paljassaare sadamas.Regula Paljassaare sadamas.
Parvlaev Regula taastusremont sai valmis

Parvlaev Regula läbis põhjaliku remondi - alusel puhastati ja värviti korpus, samuti taastati erinevad masinad ja seadmed.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema