Šveitsis vaieldakse immigrantidele kodakondsuse andmise üle ({{commentsTotal}})

Šveitsi piirivalvur passi kontrollimas.
Šveitsi piirivalvur passi kontrollimas. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Šveitsi parlamendis käib vaidlus selle üle, kas kolmanda põlvkonna immigrandid peaksid kergemini kodakondsuse saama, seni pole aga suudetud kokkuleppele jõuda.

Erinevalt paljudest teistest riikidest ei anna Šveits seal sündinud mittekodanike lastele automaatselt kodakondsust, kuid võimaldab neil saada teatud tingimustel kodakondsuse naturalisatsiooni teel, vahendas The Local.

Kui lapse vanemad ega vanavanemad ei ole šveitslased, võivadki nad Šveitsis kolmanda põlvena ilma kodakondsuseta elada. Praegu saavad kantonid ise immigrantidele naturaliseerimise kohta reeglid kehtestada, valitsus tahab aga seadust muuta, nii et kodakondsust oleks lihtsam saada.

Parlamendi alamkojas välja töötatud muudatuste kohaselt saaksid sellised immigrantide järeltulijad kodakondsuse lihtsustatud korras, kui nad on sündinud Šveitsis, neil on alaline elamisluba ja nad on vähemalt viis aastat riigis koolis käinud. Lisaks peab teatud tingimustele vastama ka vähemalt üks taotleja vanematest.

Senat ja alamkoda ei ole aga jõudnud kokkuleppele mõnedes nüanssides, näiteks soovib osa poliitikuid, et lihtsam naturalisatsioon peaks puudutama ainult kuni 25-aastaseid isikuid.

Hoolimata vaidlustest on nii alam- kui ülemkoda seda meelt, et automaatselt ei peaks Šveitsi kodakondsust kolmanda põlve immigrantidele andma.

Kui poliitikud kokkuleppele jõuavad, peab seaduse jõustumiseks sellele referendumil heakskiidu andma ka rahvas.

Toimetaja: Karin Koppel



NATO riigijuhtide ühiuspildil istub Jüri Ratas Donald Trumpi taga Alexis Tsiprase ja Andrzej Duda vahel.
Ratas vestles Trumpiga
Uuendatud: 09:14 
SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.