Eesti püüab koos teiste Euroopa riikidega vabakaubanduskõnelusi päästa ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Hulk Euroopa Liidu riike, nende seas ka Eesti, teeb viimaseid ponnistusi, et USA ja Euroopa Liidu vabakaubandusleppe (TTIP) kõnelusi päästa, sest läbimurdelootus on kadumas.

Kuna maad on võtmas mure, et läbirääkimised nurjuvad, kannustavad riigid ELi kaubandusvolinikku Cecilia Malmströmi keskenduma kõnelustes Washingtoniga ülejäänud küsimustele, vahendas Financial Times.

Ettepaneku on allkirjastanud Rootsi, Soome, Hispaania, Itaalia ja Suurbritannia, Portugal, Iirimaa, Tšehhi, Läti, Taani, Leedu ja ka Eesti, samas kui Saksamaa ja Prantsusmaa pole seda teinud.

Saksa ja Prantsuse valitsuse ministrid on seadnud kõneluste jätkumise kahtluse alla. Saksamaa kantsler Angela Merkel toetab läbirääkimisi, kuid Prantsusmaa president Francois Hollande ei pea lähiajal leppeni jõudmist tõenäoliseks.

12 ministrit kinnitasid, et ootavad läbirääkimiste jätku Washingtoniga ning on veendunud, et Euroopa eesmärgid USAga vabakaubandusleppe sõlmimisel on teostatavad. "Seetõttu kinnitame oma pühendumust ja tuge komisjonile läbirääkimistel," seisis avalduses.

Euroopa kõrged esindajad on tunnistanud, et tõenäoliselt ei suudeta leppeni jõuda enne seda, kui USA president Barack Obama tuleva aasta jaanuaris ametist lahkub. Selle tähtaja on läbirääkijad Brüsselis ja Washingtonis paika pannud.

Nädala alguses seadis USA poolne läbirääkija Mike Froman kahtluse alla, kas Euroopa Komisjon on valmis tegema leppeni jõudmiseks vajalikke raskeid otsuseid. Brüsselis reageeriti sellele kriitiliselt ja leiti, et kompromissivalmidust oodatakse USAlt.

Eile kohtusid Froman ja Malmström Brüsselis. "Meil oli meeldiv kohtumine, kus vaatasime üle tehtud tähtsamad edusammud ja arutasime järgmisi astmeid edasiliikumiseks," teatasid nad seejärel.

Toimetaja: Karin Koppel



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: