USA nõuab Deutsche Bankilt 14 miljardit dollarit ({{commentsTotal}})

Deutsche Banki peahoone Frankfurdis
Deutsche Banki peahoone Frankfurdis Autor/allikas: Reuters/Scanpix

USA finantsjärelevalve nõuab Saksamaa pangalt Deutsche Bank 14 miljardit dollarit kahjutasu, et lõpetada vaidlus hüpoteegiväärtpaberite eksitava müügi eest.

Deutsche Bank kinnitas, et sellise summaga nad kindlasti nõus pole ning kokkulepet ei allkirjasta, vahendas BBC.

Tõenäoliselt seisavad nüüd ees kuid kestvad läbirääkimised. Panga teatel on nad veendunud, et kokkulepe õnnestub saavutada tunduvalt madalama summa osas.

Hüpoteegiväärtpaberite müügil oli oluline osa 2008. aasta finantskriisi kujunemisel. USA-s on sellega seoses uurimise all olnud mitu panka. Finantsasutused müüsid väidetavalt investoritele võlakirju, mille tagatiseks olid riskantsed ja mitte kõige parema maksevõimega inimestele antud laenud.

Võlakirju investoritele pakkudes jäeti riskid nende kanda, kuid samas ei andnud pangad investorite piisavalt infot. Sisuliselt anti probleemsetele laenudele viisakam "pakend".

Deutsche Banki ähvardav kahjutasu on üks suuremaid majanduskriisi järgselt määratud karistustest ning välispankadele määratud karistustest suurim.

Üle-eelmisel aastal tahtsid USA võimud saada Citigroupilt 12 miljardit dollarit, kuid lõppkokkuvõttes maksis pank seitse miljardit. 2013. aastal pidi JP Morgan Chase maksma 13 miljardit dollarit ning Bank of America maksis 16,7 miljardit.

Deutsche Bankil ei ole viimasel ajal läinud hästi. Teises kvartalis vähenes ettevõtte käive 20% ning kasum 67%. Juulis põrus pank USA Föderaalreservi stressitestis.

Panga aktsiad kukkusid täna 7%.

Toimetaja: Oliver Kahu



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: