Sarkozy tahab koolist välja langenud prantslased sõjaväkke saata ({{commentsTotal}})

Sõdur Pariisis Notre Dame katedraali juures.
Sõdur Pariisis Notre Dame katedraali juures. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Mitu Prantsusmaa presidendiks pürgijat toetab kohustusliku ajateenistuse taastamist, kuid üks võimalikke kandidaate, ekspresident Nicolas Sarkozy tuli välja ideega saata sõjaväkke umbes 100 000 koolist väljalangenud noorukit.

Kohustusliku ajateenistuse taastamine on prantslaste hulgas populaarne idee ning seetõttu on seda esile tõstnud ka mitu presidendikandidaati. Loodetakse, et sõjaväeteenistus aitaks suurendada ühiskonna sidusust ning vanu väärtusi ausse tõsta, vahendas The Local.

Kui teised kandidaadid on rääkinud üldisest sõjaväekohustusest, siis Sarkozy leiab, et aega teenima tuleks saata koolist välja langenud õpilased. Eileõhtuses telesaates "L’Emission Politique" ütles presidendikandidaadiks pürgija, et ajateenistus peaks kestma 6-12 kuud ning olema kohustuslik neile, kes jätavad kooli pooleli ega lähe tööle.

"100 000 igal aastal koolist väljalangejat vanuses 18-25 peavad läbima kohustusliku sõjaväeteenistuse," rääkis Sarkozy oma plaanist.

Kampaania veebilehel selgitas kandidaat oma ideid lähemalt. Nimelt soovib ta, et alates 18. eluaastast tuleks kõigil, kes ei ole bakalaureuseõppes, praktikal, internatuuris ega osale mõnes koolituses, sõjaväkke minna, et seal üheskoos elamiseks vajalikud reeglid omandada.

Varem on Sarkozy öelnud, et sõjavägi õpetab vara tõusma, distsipliini austama ning isegi prantsuse keelt rääkima.

Viimastel andmetel lahkub igal aastal umbes 110 000 noorukit Prantsuse koolisüsteemist ilma mingit kvalifikatsiooni omandamata. Viis aastat tagasi oli selliseid noori koguni 136 000.

Ehkki terrorihirmus Prantsusmaa avalikkus võib plaani heaks kiita, ei pruugi kohustusliku sõjaväeteenistuse taastamine 20 aastat pärast selle kaotamist lihtsaks osutuda.

Kõigepealt on see kulukas - mõnedel hinnangutel maksab see aastas 5-6 miljardit eurot. Sarkozy sõnul kuluks aastas 400 miljonit eurot. Teiseks puudub 100 000 nooruki ajateenistusse saatmiseks vajalik infrastruktuur - paljud sõjaväebarakid on lammutatud või muuks otstarbeks ümber ehitatud.

Ajaloolane Benedicte Cheron tõi välja, et sellise hulga uute nekrutite väljaõpetamiseks napib ka sõjaväelasi.

Õigusekspert Nicolas Hervieu tõi aga välja, et kui ajateenistusse kaasata vaid teatud osa elanikkonnast, tekitaks see samuti probleeme ja oleks vastuolus põhiseadusega.

Kohustusliku ajateenistuse taastamist on viimasel ajal arutatud ka Rootsis ja Saksamaal.

Toimetaja: Karin Koppel



uudised
Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

päeva kommentaar
Urmas Vadi

Urmas Vadi: sisemisest ilust

Käisin nädalavahetusel kooli sünnipäeval. Kool sai 60, mina sain talvel 40. Kooli ruumid olid eksimiseni muutunud. Mis aga oli huvitav, et õpetajad olid täpselt sellised nagu 25 aastat tagasi. Mõnda õpilast aga ei tundnud äragi.

Maa 2016. aastal.

Öös üha kirkamalt helenduv Maa kuulutab rumaluse kasvu

Idee mitte kunagi magama minemisest ei pruugi olla nii hea, kui esmapilgul tunduda võib. Endale meelepäraste tegevuste asemel sunniks see tõenäoliselt inimesi lihtsalt rohkem tööd tegema, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: