Sarkozy tahab koolist välja langenud prantslased sõjaväkke saata ({{commentsTotal}})

Sõdur Pariisis Notre Dame katedraali juures.
Sõdur Pariisis Notre Dame katedraali juures. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Mitu Prantsusmaa presidendiks pürgijat toetab kohustusliku ajateenistuse taastamist, kuid üks võimalikke kandidaate, ekspresident Nicolas Sarkozy tuli välja ideega saata sõjaväkke umbes 100 000 koolist väljalangenud noorukit.

Kohustusliku ajateenistuse taastamine on prantslaste hulgas populaarne idee ning seetõttu on seda esile tõstnud ka mitu presidendikandidaati. Loodetakse, et sõjaväeteenistus aitaks suurendada ühiskonna sidusust ning vanu väärtusi ausse tõsta, vahendas The Local.

Kui teised kandidaadid on rääkinud üldisest sõjaväekohustusest, siis Sarkozy leiab, et aega teenima tuleks saata koolist välja langenud õpilased. Eileõhtuses telesaates "L’Emission Politique" ütles presidendikandidaadiks pürgija, et ajateenistus peaks kestma 6-12 kuud ning olema kohustuslik neile, kes jätavad kooli pooleli ega lähe tööle.

"100 000 igal aastal koolist väljalangejat vanuses 18-25 peavad läbima kohustusliku sõjaväeteenistuse," rääkis Sarkozy oma plaanist.

Kampaania veebilehel selgitas kandidaat oma ideid lähemalt. Nimelt soovib ta, et alates 18. eluaastast tuleks kõigil, kes ei ole bakalaureuseõppes, praktikal, internatuuris ega osale mõnes koolituses, sõjaväkke minna, et seal üheskoos elamiseks vajalikud reeglid omandada.

Varem on Sarkozy öelnud, et sõjavägi õpetab vara tõusma, distsipliini austama ning isegi prantsuse keelt rääkima.

Viimastel andmetel lahkub igal aastal umbes 110 000 noorukit Prantsuse koolisüsteemist ilma mingit kvalifikatsiooni omandamata. Viis aastat tagasi oli selliseid noori koguni 136 000.

Ehkki terrorihirmus Prantsusmaa avalikkus võib plaani heaks kiita, ei pruugi kohustusliku sõjaväeteenistuse taastamine 20 aastat pärast selle kaotamist lihtsaks osutuda.

Kõigepealt on see kulukas - mõnedel hinnangutel maksab see aastas 5-6 miljardit eurot. Sarkozy sõnul kuluks aastas 400 miljonit eurot. Teiseks puudub 100 000 nooruki ajateenistusse saatmiseks vajalik infrastruktuur - paljud sõjaväebarakid on lammutatud või muuks otstarbeks ümber ehitatud.

Ajaloolane Benedicte Cheron tõi välja, et sellise hulga uute nekrutite väljaõpetamiseks napib ka sõjaväelasi.

Õigusekspert Nicolas Hervieu tõi aga välja, et kui ajateenistusse kaasata vaid teatud osa elanikkonnast, tekitaks see samuti probleeme ja oleks vastuolus põhiseadusega.

Kohustusliku ajateenistuse taastamist on viimasel ajal arutatud ka Rootsis ja Saksamaal.

Toimetaja: Karin Koppel



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: