Tähtajalise hoiuse pealt raha ei teeni ({{commentsTotal}})

Tähtajalise hoiusega raha ei teeni.
Tähtajalise hoiusega raha ei teeni. Autor/allikas: Valgamaalane/Scanpix

Euroopa Keskpanga kehtestatud intressid on juba pikalt olnud miinuses, mis avaldab mõju ka Eestis: tähtajaline hoius, mille eesmärk peaks olema lühikese ajaga oma raha pisut kasvatada, on muutunud sisuliselt mõttetuks tooteks. Samas pole pangad toote pakkumist ära kaotanud.

Euroopa Keskpanga negatiivsed intressid pole Eesti eraisikute rahakotti veel auku sööma hakanud: oma raha arvel hoidmise eest kliendid peale maksma ei pea. Samas aga ei teeni ka midagi.

Kui aastaid tagasi soovitasid pangad ühe võimalusena oma raha kasvatamiseks panna see tähtajalisele hoiusele, mis tähendas, et kindlaks määratud aja jooksul seda kasutada ei saanud, kuid samas tiksus sellele garanteeritud intress, siis nüüd on kõige ekstreemsemal juhul võimalik panna raha aastaks tähtajalisele hoiusele nii, et "garanteeritud intress" on 0,00 protsenti. Sellist toodet pakub oma klientidele SEB: nii palju kui sisse paned, nii palju ka välja võtad, ei sentigi lisaks.

SEB kommunikatsioonijuht Evelin Allas põhjendabki nullintressi Euroopa Keskpanga negatiivsete intressimääradega, mis on kehtinud juba kaks aastat. Siiski kinnitab ta, et tähtajalisi hoiustajaid pangal klientide seas on ega leia, et toote ära peaks kaotama.

"Põhiliselt on tähtajaline hoius täna kasutusel raha arvelduskontolt eraldi hoidmiseks. Tähtajalise hoiuse sõlmijate arv on vähenenud, aga mitte märkimisväärselt."

Ehkki teiste pankade tähtajaliste hoiuste intressid on kröömikese suuremad kui ümmargune null, on need siiski nullilähedased. Nii saab poole aastaga kasvatada Swedbankis oma raha 0,01 protsendi võrra ja ühe aastaga 0,1 protsenti. See tähendab, et pannes näiteks 3000 eurot aastaks kontole seisma, võiks pool aastat hiljem võtta välja 3000 eurot ja 30 senti, juhul kui pank sente väljastaks. 3000 eurot aastasele hoiusele jättes saab kätte 3003 eurot. Jällegi, kui pank kolme eurot väljastaks.

Nordea pooleaastane hoiuseintress on 0,05 senti, seega teeniks 3000 eurole poole aastaga juurde ühe euro ja 50 senti. Aastane hoiuseintress on 0,2 protsenti, mis võimaldab teenida kuus eurot algpanusele lisaks.

Nordea pressiesindaja Jane-Liina Liiv põhjendab samuti madalaid intresse samuti keskkonnaga. Toote kaotamist ta aga vajalikuks ei pea. "Klientidel peab olema võimalus oma raha hoiustada. Tänases üleüldises negatiivsete intresside keskkonnas on 0,2 protsenti konkurentsivõimeline pakkumine."

Kõige lahkema käega kohtleb tähtajalisi hoiustajaid LHV: poole aastaga teenib 3000 euro pealt 0,15 protsenti ehk neli eurot ja 50 senti. Aastane hoiuseintress on 0,3 protsenti ehk klient saab algsele lisaks üheksa eurot.

Seega pole vahet, kas hoiustada oma raha tavalisel kontol või tähtajalisel hoiusel, sest viimase pealt teenida nagunii ei saa. Vaba raha korral tasuks pigem otsida investeerimisvõimalusi.



Kaader filmist "Matilda".Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Ott TänakOtt Tänak

Tänak eesootavast Poola etapist: see on sõitjate ralli

Autoralli MM-sari jätkub järgmisel nädalavahetusel Poolas, millele Sardiinias võiduarve avanud Fordi piloot Ott Tänak läheb vastu lootusrikkalt.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Politsei paigaldas pealinna taskuvaraste eest hoiatavad märgised

Kolmapäeva hommikul paigaldasid Kesklinna politseijaoskonna konstaablid koos Tallinna Kesklinna valitsuse esindajaga vanalinna tänavatele märgised, mis hoiatavad taskuvaraste eest.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema