Tunnustati päästetöötajaid ja teisi elupäästjaid ({{commentsTotal}})

{{1474034088000 | amCalendar}}

Täna autasustati päästetöötajaid ning teisi Eesti kodanikke ja välismaalasi vapruse eest inimeste ja vara päästmisel ning silmapaistvate teenete eest päästetööde korraldamisel ja päästeteenistuse arendamisel.

Siseminister Hanno Pevkur ja päästeameti peadirektor Kuno Tammearu andsid tunnustatavatele üle päästeteenistuse aumärgid.

"Tunnustame nii neid inimesi, kes on näidanud üles vaprust ja kodanikujulgust inimesi päästes, kui ka neid, kes oma aastatepikkuse panusega kas päästetenistujana, koostööpartnerina või vabatahtliku päästjana kaudselt päästnud sadu inimesi," selgitas Tammearu.

Kokku anti välja 48 aumärki: üks kuldrist, viis hõberisti, 25 päästeteenistuse medalit, üks elupäästja II klassi medal ja 16 elupäästja III klassi medalit.

Lisaks anti välja missioonimedal, noorsootöö rändauhind, viis päästeameti peadirektori tänukirja koos hinnalise meenega ning 11 päästeameti peadirektori tänukirja.

Järlovid päästsid tulest naabri

Ülle Järlov ja tema poeg Rene Järlov päästsid Valgamaal Holdres tulest mõnesaja meetri kaugusel elava Heiki, kelle kuur, panipaik ja seejärel ka elumaja ühel juuniõhtul põlema süttisid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Järlovid äratasid ka Heiki naabermaja peremehe, sest tuli võis kõrvalhoonetele edasi kanduda.

"Tagumine hoone - panipaik - põles. Kui ma siia jõudsin, põles tuli aidahoones juba lahtise leegiga," meenutas Ülle Järlov.

"Aken oli kinni, lõin klaasid katki. Tegin raamid lahti, läksin aknast sisse. Siis tegin ukse lahti, läksime pojaga Heikile järgi. Heiki magas, telekas mängis - jalgpall hetkel käis -, aga ta oli uinunud ja ajasime ta üles," lisas ta.

"Siis ma küsisin Heiki käest, kus su dokumendid on. Heiki ütles, et kuskil öökapi peal. Siis oli leek juba katuses. Kuumus oli nii intensiivne, et ei jõudnud sisse minna. Läksimegi käpukil, et saada vähemalt dokumendid kätte. Saime tahatuppa küll, aga suitsu oli juba kõik täis. Tagasitee oli meil väga ränk," kirjeldas Rene Järlov.

Keegi viga ei saanud, kuid maja hävis tules. Järlovid märkasid samas kohas uut põlengut ka järgmisel päeval.

"Ohutunnet ei tundnudki. Lihtsalt oli see, et inimene sealt välja saada, natuke tema vara päästa ja siis minna teele päästeametit ootama," ütles Rene Järlov.

Kodu kaotanud Heiki peatus aga Järlovite juures terve kuu. Praegu elab ta Helme valla sotsiaalkorteris.

Poisid päästsid sõbra uppumast

30. mail läksid Tõrva gümnaasiumi neljanda klassi poisid Mario-Marti Varov ja Ronaldo Junahson pärast tunde Riiska järve ujuma. Poistega hiljem liitunud sõber Arvi läks vette paadisilla juurest.

Umbes poolel teel ühest ujumiskohast teise kuulsid poisid, kuidas nende sõber hüüab appi ning ütleb, et ta ei jõua enam ujuda.

"See oli päris ehmatav ja algul ei oska midagi teha, aga siis läksime kiiresti vesiratta juurde," rääkis Ronaldo Juhanson. "Ma ka kahtlesin kas ikka minna või mitte, aga siis ma mõtlesin, et ikkagi sõber on ohus, ikka peaks minema," lisas ta.

Poisid hüppasid vesirattale, mis sel päeval juhtus juhuslikult lukust lahti olema ning asusid kiiresti sõbra poole teele.

"Alguses ma tahtsin teda peale aidata, aga ma ei jõudnud, siis ma ütlesin, et ta paneks oma käed sealt tagant üle ja siis me rahulikult sõitsime kaldasse tagasi," rääkis Mario-Marti Varov.

Kaldasse jõudes ei saanud poiste sõnul keegi aru, et midagi erilist oleks juhtunud.

"Aga siis kui ma teate sain, et see pidi ajalehte minema, siis oli kohe teine tunne," ütles Juhanson.

Poisid soovitavad kõigil olla julgemad ja igal juhul vajadusel aidata või abi kutsuda.

Toimetaja: Merili Nael



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: