"Pealtnägija" uuris presidendikandidaatidelt nende tervisliku seisundi kohta ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Tulenevalt USA presidendikandidaadi Hillary Clintoni terviseprobleemidest otsustas "Pealtnägija" küsida ka Eesti presidendikandidaatidelt nende tervisliku seisundi kohta. Viiest kandidaadist vastasid kaks - Mailis Reps ja Mart Helme.

USA presidendikandidaadid Hillary Clintoni ja Donald Trump on kinnitanud ametlike dokumentidega oma sobivust presidendiametisse. "Pealtnägija" küsis ka Eesti praegu viie kindla presidendikandidaadi käest, kas nad oleksid valmis andma "Pealtnägijale" koos neile nõu andva arstiga oma ravikaardile ligipääsu.

Põhimõttelise valmisoleku selleks andsid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) kandidaat Mart Helme ja Keskerakonna kandidaat Mailis Reps. Ligipääsu keeldusid andmast Marina Kaljurand ja Siim Kallas. Allar Jõks lubas anda ligipääsu viimastele talle tehtud uuringutele, kuid mitte tervele tervisekaardile.

"Pealtngäija" palus kandidaatidel vastata ka mõnele küsimusele, millega kandidaadid hindasid oma tervislikku seisundit heaks. Esitatud tähtajaks saatsid vastused vaid Mart Helme ja Mailis Reps.

 

MART HELME (66):
Millal külastasite viimati arsti (nii perearst kui ka eriarst)?
viimati kusagil 2008-2009
On Teil kroonilisi haigusi? Millised?
Kroonilisi haigusi ei ole.
On Teil olnud viimase 5 aasta jooksul operatsioone? Millised?
Operatsioone pole peale lapsena välja lõigatud pimesoole olnud.
On Teil olnud valu südame piirkonnas, südame rütmihäireid, kõrgenenud vererõhku? Millised neist?
Ei ole. Vererõhk on pigem madal.
On Teil olnud kasvajaid, maohaavandtõbe, suhkruhaigust, reumat? Millised neist?
Ei.
Kas Teid on kunagi ravitud kasvuhormoonidega, on teostatud kudede siirdamisi?
Ei.
Kas Teil on kunagi diagnoositud mõni vaimuhaigus? Millised?
Ei.
Kas võtate igapäevaselt ravimeid? Milliseid?
Ei võta. Talveperioodil kasutan vitamiine.
Olete te kunagi kasutanud uimasteid?
Ei.
Kuidas hindate ise enda tervislikku seisundit?
Hindan oma tervist heaks.
Kas kinnitate, et esitatud andmed on tõesed?
Andmed on tõesed. Perearst väljastas täna just ka vastava tõendi.

 

MAILIS REPS (41):
Millal külastasite viimati arsti (nii perearst kui ka eriarst)?
Perearsti külastan regulaarselt mitu korda aastas oma lastega ning kuna meil on sama perearst, siis küsib perearst küsimusi ka minu tervise kohta ning mõõdab vererõhku. Lisaks külastan regulaarselt hambaarsti. Põhjalikum tervise läbivaatus ning ka naistearsti külastus jääb viimase lapse sünnijärgsesse aega.
On Teil kroonilisi haigusi? Millised?
Ei ole.
On Teil olnud viimase 5 aasta jooksul operatsioone? Millised?
Ei ole.
On Teil olnud valu südame piirkonnas, südame rütmihäireid, kõrgenenud vererõhku? Millised neist?
Ei ole. Vererõhk on mul üldiselt normis. Pigem on esinenud juhtumeid, kus ta on normist pisut madalam.
On Teil olnud kasvajaid, maohaavandtõbe, suhkruhaigust, reumat? Millised neist?
Ei ole.
Kas Teid on kunagi ravitud kasvuhormoonidega, on teostatud kudede siirdamisi?
Ei ole
Kas Teil on kunagi diagnoositud mõni vaimuhaigus? Millised?
Ei ole ja ka suguvõsas ei ole teadaolevalt selliseid haiguseid tuvastatud.
Kas võtate igapäevaselt ravimeid? Milliseid?
Ei võta.
Olete te kunagi kasutanud uimasteid?
Ei ole.
Kuidas hindate ise enda tervislikku seisundit?
Presidendiralli ajal on puhkamiseks ja trenni tegemiseks vähem aega jäänud, mistõttu hetkel koormustesti tehes ei tuleks kindlasti isiklikku tippmarki, kuid üldiselt on minu tervislik seisund väga hea.
Kas kinnitate, et esitatud andmed on tõesed?
Jah. Kinnitan, et esitatud andmed on tõesed.

Toimetaja: Merili Nael



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: