Varjupaigataotluste arv on mullusega võrreldes märgatavalt vähenenud ({{commentsTotal}})

Varjupaigataotlejate majutuskeskus Vao külas Lääne-Virumaal.
Varjupaigataotlejate majutuskeskus Vao külas Lääne-Virumaal. Autor/allikas: Kalev Saar/Postimees/Scanpix

Tänavu on esimese kaheksa kuu jooksul Eesti võimudele esitatud kokku 66 varjupaigataotlust ehk enam kui kolm korda vähem, kui kogu möödunud aasta jooksul kokku.

Käesoleva aasta esimese kaheksa kuuga esitati Eestis 66 rahvusvahelise kaitse taotlust, neist kolm augustikuus, ütles BNS-ile politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja. Augustis rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud taotlejad on Armeenia, Gambia ja Venemaa kodanikud. Pressiesindaja rõhutas, et tegu on taotlejatega, kes on Eestisse tulnud ise, mitte Euroopa rändekava alusel Eestisse ümberpaigutatavate inimestega.

"Varjupaigataotlusi on eelmise aastaga võrreldes tunduvalt vähem, kuid kuna Eesti elab juba päris palju rahvusvahelise kaitse saanud inimesi, siis nende elamislubade pikendamisega seotud menetlusi on varasemate aastatega võrreldes rohkem," sõnas politsei- ja piirivalveameti migratsioonibüroo juht Maige Lepp.

Kui eelmisel aastal esitasid enam taotlusi Ukraina, Süüria ja Iraagi kodanikud, siis tänavu on ligi poole taotlustest esitanud Palestiina okupeeritud ala, Afganistani ja Venemaa kodanikud, vastavalt kümme, üheks aja üheksa taotlust.

Lepp märkis, et Ukraina kodanike varjupaigataotluste arv tõusis seoses Ukraina kriisiga.

Tänavu on kaheksa kuuga Eestis rahvusvahelise kaitse või täiendava kaitse saanud kokku 52 inimest saanud, keelduvaid otsuseid on tehtud 42. 13 inimest, kes on Eestisse tulnud perekonna taasühinemise raames, said perekonnaliikme elamisloa.

2015. aasta jooksul esitas rahvusvahelise kaitse taotluse kokku 226 inimest ning 2014. aastaga võrreldes kasvas taotlejate arv enam kui poole võrra. Möödunud aastal saabus Eestisse 93 taotlejat Ukrainast, mis moodustas 40 protsenti kõikidest siia saabunud rahvusvahelise kaitse taotlejatest. Neile järgnesid Süüria ja Iraak – mõlema riigi kodakondsusega taotlejaid oli 14.

Allikas: BNS



Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: