Varjupaigataotluste arv on mullusega võrreldes märgatavalt vähenenud ({{commentsTotal}})

Varjupaigataotlejate majutuskeskus Vao külas Lääne-Virumaal.
Varjupaigataotlejate majutuskeskus Vao külas Lääne-Virumaal. Autor/allikas: Kalev Saar/Postimees/Scanpix

Tänavu on esimese kaheksa kuu jooksul Eesti võimudele esitatud kokku 66 varjupaigataotlust ehk enam kui kolm korda vähem, kui kogu möödunud aasta jooksul kokku.

Käesoleva aasta esimese kaheksa kuuga esitati Eestis 66 rahvusvahelise kaitse taotlust, neist kolm augustikuus, ütles BNS-ile politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja. Augustis rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud taotlejad on Armeenia, Gambia ja Venemaa kodanikud. Pressiesindaja rõhutas, et tegu on taotlejatega, kes on Eestisse tulnud ise, mitte Euroopa rändekava alusel Eestisse ümberpaigutatavate inimestega.

"Varjupaigataotlusi on eelmise aastaga võrreldes tunduvalt vähem, kuid kuna Eesti elab juba päris palju rahvusvahelise kaitse saanud inimesi, siis nende elamislubade pikendamisega seotud menetlusi on varasemate aastatega võrreldes rohkem," sõnas politsei- ja piirivalveameti migratsioonibüroo juht Maige Lepp.

Kui eelmisel aastal esitasid enam taotlusi Ukraina, Süüria ja Iraagi kodanikud, siis tänavu on ligi poole taotlustest esitanud Palestiina okupeeritud ala, Afganistani ja Venemaa kodanikud, vastavalt kümme, üheks aja üheksa taotlust.

Lepp märkis, et Ukraina kodanike varjupaigataotluste arv tõusis seoses Ukraina kriisiga.

Tänavu on kaheksa kuuga Eestis rahvusvahelise kaitse või täiendava kaitse saanud kokku 52 inimest saanud, keelduvaid otsuseid on tehtud 42. 13 inimest, kes on Eestisse tulnud perekonna taasühinemise raames, said perekonnaliikme elamisloa.

2015. aasta jooksul esitas rahvusvahelise kaitse taotluse kokku 226 inimest ning 2014. aastaga võrreldes kasvas taotlejate arv enam kui poole võrra. Möödunud aastal saabus Eestisse 93 taotlejat Ukrainast, mis moodustas 40 protsenti kõikidest siia saabunud rahvusvahelise kaitse taotlejatest. Neile järgnesid Süüria ja Iraak – mõlema riigi kodakondsusega taotlejaid oli 14.

Allikas: BNS



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: