Pank ei pruugi küberrünnaku ohvriks langenud kliendile kahju hüvitada ({{commentsTotal}})

Panganduse arvutipahavara Dridex on võtnud teiste seas sihikule kolme Eestis tegutseva panga kliendid. Riigi infosüsteemi ameti (RIA) selgitusel saavad inimesed end rahast ilma jäämise eest kaitsta tavapärase küberhügieeni abil.

USA arvutifirma IBM raporti järgi on Dridexi pahavara sihtmärkideks seatud viimastel kuudel väiksemaid, varem radarilt väljas olnud riikide pangakliente. IBM-i esindaja ütles "Aktuaalsele kaamerale", et kolm Eestis tegutsevat panka lisati Dridexi sihtmärkide hulka tänavu juunis.

Teadaolevalt pole kunagi varem Dridexi tegijad Eesti vastu huvi tundnud.

"Antud pahavara puhul on tegemist nn pangandustroojaga, mille eesmärk on klientidelt varastada raha ehk sisuliselt ei rünnata mitte panka, vaid rünnatakse panga klienti, eesmärgiga saada tema arvelt kätte tema raha," selgitas RIA intsidentide käsitlemise osakonna juhataja Klaid Mägi.

"Üldiselt saadetakse kliendile mõni e-kiri, kus on kaasas manus, manuses on mõni dokumendifail, mõni muu fail või mingi link või URL, kuhu klient klikib ja taustal siis nakatatakse kliendi arvuti ära," lisas ta.

Mägi ütles, et pahavara on juba arvutisse pääsenud, ei pruugi inimene sellest arugi saada, et järgmisel internetipanka sisselogimisel teda juba jälgitakse.

"Ja kui sa teed seal ülekandeid, siis see raha ei lähe sinna, kuhu sa loodad, see läheb /.../ pahalaste või kriminaalide arvele," ütles Mägi.

SEB panga Baltikumi info ja IT-turbe juhi Kaido Raiendi sõnul ei ole garantiid, et rünnaku ohviks langenud pangakliendile kahjud hüvitatakse ning eelkõige sõltub see inimese enda tegevusest või tegematusest.

"Kindlasti on oluline, et klient oleks järginud oma vastutustundliku käitumise printsiipe. Kui on tegu täieliku hooletusega või isegi pahatahtliku hooletusega, siis sellisel juhul on kompenseerimise küsimus päris keeruline. Sellisel juhul me vaatame seda asja väga detailselt," rääkis Raiend.

Ka Mägi rõhutas, et eelkõige saab arvutit pahavara vastu kaitsta elementaarse küberhügieeni abil ning jälgides, milliseid manuseid avada.

"Tuleb valida, millist manust avada, millist saatjat usaldada, kelle meili te avate, kelle meilides olevaid manuseid te avate ja milliste linkide peale te vajutate ja neid avate," ütles ta.

RIA-le teadaolevalt ei ole tänase päevani Eestis veel keegi Dridexi pahavara rünnaku ohvriks langenud.

Toimetaja: Merili Nael



Iraagi sõdurid ISIS-e lipuga.Iraagi sõdurid ISIS-e lipuga.
Eesti on osalenud aruteludes ISISe vastase koalitsiooni moodustamiseks

ISIS-e vastase suure koalitsiooni moodustamiseks on Eesti juba pidanud konsultatsioone nii USA kui ka teiste partneritega, tunnistas kaitseminister Margus Tsahkna. Eesti osaleb praegu Iraagis treeningmissioonil kümne kaitseväelasega, kuid mis võiks saada Eesti panuseks võitluses ISIS-ega, on arutelu teema.

UUDISED
NATO riigijuhtide ühiuspildil istub Jüri Ratas Donald Trumpi taga Alexis Tsiprase ja Andrzej Duda vahel.
Ratas vestles Trumpiga
Uuendatud: 09:14 
SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.