ERR Brüsselis | Teadur: EL-ile ja Türgile oleks parem teistsugune põgenikelepe ({{commentsTotal}})

Massilised arreteerimised ja mõttemängud surmanuhtluse taastamise üle Türgis tõid taas teravalt esile küsimuse, milliseid väärtusi on Euroopa valmis ohverdama selle nimel, et põgenikke hoida teisel pool Egeuse merd. Brüsselis üritatakse säilitada külma närvi, kuigi Türgi on korduvalt ähvardanud põgenike tagasivõtuleppe tühistada. 

Kas Türgi sobinguga saadud hingetõmbepaus on lõppemas, kas Euroopal on aeg välja otsida plaan B - seda küsiti täna Europa poliitikakeskuse mõttekoja arutelus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"EL-ile ja Türgile oleks mõlemale parem teistsugune põgenikelepe, mis jätaks Türgi liitumisküsimuse EL-iga kõrvale," arvas Democratization Policy Councili vanemteadur Bodo Weber.

"Pole mingit plaan B-d, seda ei saa kunagi olema, meil on ainult plaan A. Jah, see võib olla habras, aga kui suudame seda kohendada, siis see toimib, sest praegu see töötab," kinnitas Türgi alaline esindaja Euroopa Liidu juures Selim Yenel.

Täpsem oleks öelda, et plaan A töötab osaliselt. Alates märtsist on Türgist Kreeka saartele jõudnud umbes 10 000 põgenikku ja migranti. Leppe järgi peaksid nad kõik olema Türki tagasi saadetud. Nn üks ühe vastu süsteem näeb ette, et iga Türgi tagasivõetud põgeniku kohta, asustab Euroopa Liit sealsetest laagritest ümber ühe põgeniku. 10 000 põgenikust on tänaseks tagasi saadetud vaid tuhatkond. Sama vaevaliselt edeneb ümberasustamine.

"Kui Kreeka varjupaigateenistus töötaks normaalselt ja kõik need inimesed oleksid Türki tagasi saadetud, laguneks see lepe. Sest EL-i liikmesriigid on ümberasustanud palju vähem kui 10 000 põgenikku. Nii et näeme, et see lepe ei toimi," tõdes Bodo Weber.

"Migrandid teavad, mis toimub, nad jälgivad seda väga tähelepanelikult. Nad teavad, et inimesi ei saadeta tagasi. Seega mõtlevad, et on kuldne võimalus, jätkame teed. Ja smugeldajad on tagasi. Nad on hindu alandanud. Varem olid hinnad kõrged, nüüd saab üle mere soodushinnaga," selgitas Selim Yenel.

Türgi saadik tuletas meelde, et Euroopa võttis leppega lisaks kohustuse aasta jooksul ümber asustada 150 kuni 200 000 põgenikku, kuid miskipärast ei kiputa sellest enam rääkima. Küll aga tuletatakse Türgile meelde, et viisavabaduseks on vaja muuta terrorismivastaseid seadusi.

"Isegi enne riigipööret oli see keeruline, nüüd on see pea võimatu. Aga diplomaatias pole midagi võimatut, võtab lihtsalt rohkem aega. Me suudame ka seda. Aga oleme öelnud, et kui me ei saa viisavabadust teatud ajal, siis kaotab see leping kehtivuse. See ei tähenda, et saadame süürlased ja teised EL-i. Me lihtsalt ei võta neid tagasi," ütles Yenel.

Toimetaja: Merili Nael



Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Veneto Banca pank.Veneto Banca pank.
Itaalia valitsus kulutab kahe panga päästmiseks 17 miljardit

Itaalia valitsus eraldab kahe pankrotiohus Veneetsia panga päästmiseks 17 miljardit eurot, teatas valitsus pühapäeval.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Kaader filmist "Matilda".Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema