Volikogu revisjonikomisjon hakkab uurima Tallinna propagandakulutusi ({{commentsTotal}})

Ajalehe Pealinn esileht
Ajalehe Pealinn esileht Autor/allikas: FB

Tallinna linnavolikogu revisjonikomisjon hakkab uurima linna avalike suhete teenistust, opositsiooni teatel on eesmärgiks selgitada välja eelarve kasutamise otstarbekus ja seaduslikkus viimasel kahel aastal.

Uurimise algatanud Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluva linnavoliniku Kaido Kuke sõnul on Keskerakonna võimu all oleva Tallinna avalike suhete revideerimine hädavajalik, sest linna propagandakulutused on tekitanud aastate jooksul avalikkuses hulga küsimusi ja kahtlusi.

"Tallinn on viimase kahe aasta jooksul kulutanud propagandale meeletuid summasid, kokku üle 11 miljoni euro. Avalike suhete teenistuse osa sellest on ligi 4,5 miljonit. Paraku suur osa sellest rahast maetakse magedasse poliitpropagandasse: ainuüksi linna ajalehtede aastane väljaandmise ja levitamise kulu on üle 1,1 miljoni euro aastas,“ rääkis Kukk.

Revisjonikomisjoni uurimise peamine eesmärk on tema sõnul vaadata nendele numbritele lähemalt otsa, sest siiamaani pole linnavalitsus ammendavaid vastuseid volikogus andnud.

"Meid huvitab kui palju ja mille tarbeks on avalike suhete raha kulutatud, kes on linna lepingulised meedia- ja avalike suhete partnerid, milliseid avalikke üritusi ja kui suurte summade eest on korraldatud, millistele organisatsioonidele on linna raha eraldatud,“ ütles Kukk.

Kuke sõnul on Tallinna meedia aastaid olnud üks suuremaid vajaduseta kuluallikaid ning selle eesmärk on maksta avalikest vahenditest kinni linna juhtivate keskerakondlaste poliitreklaame ja - üritusi.

Toimetaja: Indrek Kuus



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: