Islami pealetungist rääkinud kardinal: minu sõnu tõlgendati valesti   ({{commentsTotal}})

Christoph Schönborn
Christoph Schönborn Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Austria kardinal Christoph Schönborn tegi hiljutisel kirikufestivalil vastuolulise avalduse, et Euroopat ohustab islamivallutuse ohvriks langemine, nüüd aga selgitas ta oma sõnade mõtet ja väitis, et teda on valesti mõistetud.

Eelmisel pühapäeval toimus Viinis kirikufestival "Maarja püha nimi", mida esmakordselt peeti 333 aastat tagasi tänuks Osmanite üle saavutatud võidu eest kuulsas Viini lahingus 1683. aastal. Festivalil kõneles ka kardinal Schönborn, vahendas The Local.

"Kas nüüd on tulemas islami kolmas katse Euroopat vallutada? Paljud moslemid ihkavad seda ja ütlevad: Euroopa on lõppu jõudnud," rääkis ta.

Nüüd on Viini peapiiskopkonna veebilehel ilmunud kirjutis, kus Schönborn märgib, et sotsiaalmeedias tõlgendati tema sõnu ekslikult moslemite- ja põgenikevastase rünnakuna.

"Minu õpetussõnu ei tohiks võtta üleskutsena end põgenike eest kaitsta, see polnud üldse minu eesmärk," lausus ta.

Kardinal lisas, et tema arvates on Euroopa kristlik pärand ohus, kuid see probleem on tekkinud iseenesest ja sellel ei ole absoluutselt mingit seost islamiusu või põgenikega.

"Selge see, et paljud islamistid tahaksid meie nõrkusest kasu lõigata, kuid selle eest ei vastuta nemad, vaid meie ise," sõnas Schönborn.

Paavst Franciscus on korduvalt manitsenud inimesi suuremale empaatiale ja kaastundele tuhandete Euroopasse saabuvate migrantide vastu. Kardinal Schönborni peetakse aga võimalikuks tulevaseks paavstiks, varasematel valimistel on teda siiski liiga nooreks peetud.

Toimetaja: Karin Koppel



SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.