Islami pealetungist rääkinud kardinal: minu sõnu tõlgendati valesti   ({{commentsTotal}})

Christoph Schönborn
Christoph Schönborn Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Austria kardinal Christoph Schönborn tegi hiljutisel kirikufestivalil vastuolulise avalduse, et Euroopat ohustab islamivallutuse ohvriks langemine, nüüd aga selgitas ta oma sõnade mõtet ja väitis, et teda on valesti mõistetud.

Eelmisel pühapäeval toimus Viinis kirikufestival "Maarja püha nimi", mida esmakordselt peeti 333 aastat tagasi tänuks Osmanite üle saavutatud võidu eest kuulsas Viini lahingus 1683. aastal. Festivalil kõneles ka kardinal Schönborn, vahendas The Local.

"Kas nüüd on tulemas islami kolmas katse Euroopat vallutada? Paljud moslemid ihkavad seda ja ütlevad: Euroopa on lõppu jõudnud," rääkis ta.

Nüüd on Viini peapiiskopkonna veebilehel ilmunud kirjutis, kus Schönborn märgib, et sotsiaalmeedias tõlgendati tema sõnu ekslikult moslemite- ja põgenikevastase rünnakuna.

"Minu õpetussõnu ei tohiks võtta üleskutsena end põgenike eest kaitsta, see polnud üldse minu eesmärk," lausus ta.

Kardinal lisas, et tema arvates on Euroopa kristlik pärand ohus, kuid see probleem on tekkinud iseenesest ja sellel ei ole absoluutselt mingit seost islamiusu või põgenikega.

"Selge see, et paljud islamistid tahaksid meie nõrkusest kasu lõigata, kuid selle eest ei vastuta nemad, vaid meie ise," sõnas Schönborn.

Paavst Franciscus on korduvalt manitsenud inimesi suuremale empaatiale ja kaastundele tuhandete Euroopasse saabuvate migrantide vastu. Kardinal Schönborni peetakse aga võimalikuks tulevaseks paavstiks, varasematel valimistel on teda siiski liiga nooreks peetud.

Toimetaja: Karin Koppel



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: