Ilves USA-s: tehnoloogiamahukad firmad vajavad soodsamat majanduskeskkonda ({{commentsTotal}})

Toomas Hendrik Ilves EAS-i ja Microsofti ühisseminaril New Yorgis.
Toomas Hendrik Ilves EAS-i ja Microsofti ühisseminaril New Yorgis. Autor/allikas: Foto: Eleri Ever

USA-s töövisiidil viibiv president Toomas Hendrik Ilves ütles EAS-i ja Microsofti ühisseminaril New Yorgis, et Euroopa riikidel tuleb tehnoloogiamahukatele firmadele luua senisest soodsam majanduskeskkond.

"On selge, et Euroopa riigid peavad ühiselt pingutama tehnoloogiamahukatele firmadele soodsama majanduskeskkonna loomise nimel," refereeris Ilves sotsiaalmeedias enda sõnavõttu. "Euroopa Liit pole paraku suutnud tagama e-teenuste piiriülest liikumist ning firmad peavad seisma silmitsi 28 erineva riigi maksusüsteemi, andmekaitse ja tarbijakaitsega. See aga vähendab meie konkurentsivõimet."

New Yorgis toimunud EAS-i ja Microsofti ühisseminar kandis pealkirja "Digital Transformation in Government: Hype or Reality – The Case of Estonia".

"Rääkisin lähemalt meie e-valimistest, ID-kaardist, digiretseptist ja paljudest teistest e-teenustest, mis eestlaste jaoks on praeguseks igapäeva osa. Samavõrd oluline on tagada e-teenuste puhul inimeste privaatsus ja andmete turvalisus. Rõhutasin oma sõnavõtus ka samme, mida Euroopa peaks ette võtma, et olla e-teenuste pakkumisel konkurentsivõimeline USA ja Aasiaga," teatas Ilves.

Ilvese töövisiit algas Kanadast, kus ta Montrealis juhatas Global Progress Summit'il digiühiskonna- ja demokraatiateemalist paneeli. Teiste hulgas osalesid endine Google'i tegevdirektor ja nüüdseks Alphabet Inc'i juhtiv Eric Schmidt ning LinkedIn'ii kaasasutaja Reid Hoffman.

"Arutasime, kuidas saaks digitaalne areng luua võimalusi inimeste paremaks kaasatuseks ühiskonna protsessidesse," kirjutas Ilves Montrealis toimunu kohta. "Paneelis toodi Eesti välja ühe eduka näitena sellest, kuidas erinevad tehnilised lahendused võivad olla demokraatia ja läbipaistvuse aluseks ning toetada kiiret majandusarengut."

"Kõnelesin sellest, et riigid peavad hoolitsema oma ettevõtluskliima eest, investeerima haridusse ja tervishoidu ning edendama head valitsemistava, selleks et digiarengust saaksid kasu kõik ühiskonnaliikmed," kirjutas Ilves sotsiaalmeedias. "Eesti näitel võin öelda, et varajases eas digioskuste õpetamine edendab IT-kirjaoskust ning mõjutab tulevikus noorte karjääriotsuseid."

Ilvese töövisiidi keskmes on kõne ÜRO 71. Peaassamblee avanädalal ning osalemine ÜRO kõrgetasemelistel kohtumistel.

Allikas: BNS



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: