Belgias halastussurmati esimest korda alaealine ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Belgias rakendasid arstid eutanaasiat esimest korda alaealise peal, teatas kohalik meedia laupäeval.

Belgia eutanaasiakomisjon ei avalikustanud haige lapse isikuandmeid, kuid komisjoni sõnul oli lapsel surmav haigus, vahendas Het Nieuwsblad.

"Õnneks on lapsi, kelle puhul eutanaasiat kaaluda, väga vähe, kuid see ei tähenda, et peaksime neile keelama õiguse väärikale surmale," sõnas komisjoni esimees Wim Distelmans.

Alates eutanaasia seaduse muutmist 2014. aastal on Belgia ainus riik maailmas, mis lubab ükskõik mis eas laste halastussurmamist, juhul kui laps suudab langetada ratsionaalseid otsuseid ning on ravimatu haiguse viimastes staadiumites.

Hollandis lubatakse halastussurma rakendada inimeste peal, kes on üle 12 aasta vanad.

Seadusemuudatus võeti Belgias vastu pärast ägedat debatti "otsustusvõime" definitsiooni üle ning seda tohib rakendada lootusetus meditsiinilises situatsioonis, mis tekitab pidevat talumatut valu, mida pole võimalik kergendada ning mis lõpeb lähemas tulevikus surmaga.

Palve eutanaasiaks peab esitama laps ise ning selle peab üle vaatama ka psühhiaater või psühholoog. Samuti peab eutanaasiale heakskiidu andma ka vanemad.

Toimetaja: AFP-BNS



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: