Ükski erakond ei hellita lootust esimeses voorus president ära valida ({{commentsTotal}})

Ükski erakond ei hellita lootust, et president valitakse valimiskogu esimeses voorus, vaid pingutatakse selle nimel, et saada enda kandidaat teise vooru.

Valimiskogu liikmeid on kokku 335 ja nad peavad nädala pärast langetama otsuse, kellest saab president järgmiseks viieks aastaks. Eile õhtul läks lõplikult lukku valimiskogu liikmete nimekiri. Kõige rohkem ehk 68 valijal on taskus Reformierakonna parteipilet. Keskerakonda kuulub 55 saadikut, sotside ridadesse 41, IRLi 38, EKREsse 15 ja Vabaerakonda 9, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Võitlus käib aga nende valimiskogu liikmete nimel, kes ei kuulu ühtegi erakonda ja neid on kokku 106. Kõikide erakondade esindajad ütlevad, et parteitud valimiskogu liikmed on just nende kandidaadi poolt.

"Väga paljud tegelikult on," usub IRLi esimees Margus Tsahkna. "Kui me vaatame viimase nädala sündmusi, et tuletatakse Siim Kallasele meelde VEB fondi, Marina Kaljurannale perekond Rosimannustega seotud Autorollo skandaale. Mailis Reps on väga selge sõltumatu kandidaat. Seega sellist sõltumatut kandidaati, keda valijamehed tahaksid valida ja nad teaksid täpselt, kes ta on, võib-olla see on see, mis aitab Allar Jõksil koguda hääli".

Kõik erakonnad loevad kandidaadi toetust suuremaks kui parteipiletite hulk, kuid see on arusaadav, sest kokku tuleb saada 168 häält. Üks nii-öelda vaba hulk hääli näib olevat ligemale 50 sotside häält, sest nemad langetavad alles esmaspäeval otsuse, keda toetada.

"Valijameestega oleme suhelnud jooksvalt nii mina kui ka juhatuse liikmeted ja piirkonna liikmed, aga tuleval esmaspäeval on suurem kogunemine, kus arutame, kes oleks Eestile kõige parem presidendikandiaat, kui selleks ei osutu Eiki Nestor," sõnas SDE peasekretär Kristen Kanarik.

Samas ei usu enam ükski erakond, et president esimeses voorus ära valitakse ja seega tuleb koguneda järgmise laupäeva teises pooles uuesti.

"See on küll üsna selge, et esimeses voorus presidenti ei valita. Küll ma loodan, et teises voorus valitakse. Loodan, et kõik valijamehed on valmis panema kasti nimega sedeli ehk märgistatud sedeli ehk tühje hääli ei jää," ütles Reformierakonna aseesimees Hanno Pevkur.

Keskerakonna juhatuse liige Mihhail Korb märkis, et väga palju sõltub sellest, kes saab teise vooru ja kuidas seal hääled jagunevad. "Me oleme kõikideks läbirääkimisteks avatud ja küll Eesti saab parima presidendi," lausus ta.

Parima presidendi leidmisel näib tähtis roll olevat ka sellel, et valijameestel oleks kõht täis. Nii tuuritavad mitmed kandidaadid praegu ringi ja pakuvad erinevaid lõuna- ja õhtusööke valimiskogu liikmetele ning katavad lõunalaua ka järgmine laupäev pärast valimiskogu esimest vooru.

Toimetaja: Karin Koppel



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: