Ämari õhubaasis harjutati tegutsemist kriisi korral ({{commentsTotal}})

Ämari õhubaasi ümber toimus baasikaitsekompanii reservkogunemine, mis lõppes varitsuslahinguga. Tähtsa NATO baasi kaitsjad peavad kriisi puhul olema valmis ennetama ja tagasi lööma vastase eriüksuste katseid lennukeid rivist välja lüüa.

Mööda nõukogudeaegset ruleerimisrada kihutavad veokid markeerivad vastase kompaniid. Kümmekond lennubaasi instruktorit kontrollivad omal nahal, kuidas reservväelastel on kahe nädala jooksul õnnestunud allüksuse tegevus kokku harjutada. Mehed olid ajateenistuses 13 aastat tagasi, kuid on kordusõppustel käinud ka varem, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Harjutasime turvalisuse tagamist, teostasime patrulle, suhtlesime kohalikega, kogusime luureandmeid, harjutasime rünnakut, varistust ja lõpuharjutusena varitsust vastase üksusele," kirjeldas reservväelane Keit Fomotškin.

Ämari on oluline rahvusvaheline NATO baas ja reservistid teavad, et nende ülesanne on tagada selle toimimine kriisiolukorras. See pole lihtne ülesanne, arvestades, et lennukite rivist välja viimiseks pole palju tarvis.

"Kuna meie baasis kõige hinnalisem vara on õhusõidukid, siis nende mõjutamiseks piisab tegelikult ka sellest, kui üks mees saab sobivasse positsiooni ja avab sealt tule. Ehk siis me peame kogu seda ala kontrollima, enda käes hoidma," selgitas lennubaasi baasikaitse ülem, nooremleitnant Mardo Liiv.

Baasikaitsekompanii ülesanne on tegutseda väljaspool baasi mitu kilomeetrit hõlmaval alal. Tänane varitsus oli korraldatud selle arvestusega, et seda oleks võimalik filmida. Tegelikkuses peab olema valmis hoopis varjatuma tegevuse ja vastasega, kes on koolitatud selliste objektide kahjustamiseks.

"Eelkõige aga vastase erioperatsioonide üksuste tulemiseks sellele alale ja seetõttu tänane õppus oli selle üksuse kokkuharjutamiseks, mis peab selliseid üllatusoperatsioone ennetama ja tagasi lööma," sõnas Fomotškin.

Instruktorid on ohvitserid, kelle igapäevatöö, näiteks radariposti juhtimine, ei eelda näo maskeerimist. Samas peavad nad vajadusel oma posti kaitsma.

"Me peame ka radariposti kaitsma. Nii nagu on ka tänane õppus siin, kus tuli lennubaasi kaitsta, nii tuleb ka radariposti kaitsta. Seega see käib minu töökohustuste hulka," nentis radariposti ülem, nooremleitnant Karl Laur.

Rahu ajal valvab Ämari lennubaasi Kaitseliit.

Toimetaja: Karin Koppel



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema