Raplamaa valimiskogu liikmed: kandidaatide pakutav eine otsust ei muuda ({{commentsTotal}})

Raplamaa omavalitsuste volikogudes valitud valimiskogu liikmed on enda sõnul oma presidendieelistuse juba otsustanud ja kandidaatide pakutavad lõuna- ja õhtusöögid nende valikut enam ei muuda.

Reformierakonna presidendikandidaadi Siim Kallase valimistuur jõudis täna Raplamaale, kus tal tuli taas selgitada, miks ta ikkagi tahab presidendiks saada, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kallas tõdes, et on olnud taasiseseisvunud Eesti ülesehitamisega nii palju seotud, et ei taha ka nüüd kõrvale jääda. Valimiskogu liikmetele pakuti õhtusööki ja tervitusjooki, mida nii mõnigi pidas ebasobivaks viisiks valijamehi mõjutada.

"Miks ei võiks olla näiteks väike kerge kohv ja kook. Oleks esiteks oluliselt odavam ja võib-olla hoopis soliidsem. Õhtusöökide pakkumisel on kuidagi mingi maik man," sõnas valimiskogus Raikküla valda esindav Anne Kalf.

Siim Kallas märkis, et kui valimiskogu liikmeid saaks nii lihtsalt ära osta, oleks see küll väga väike panus.

"Eesmärk on ikka kokku saada," kinnitas ta. "No kuidas sa siis muidu saad kokku? Miks siis peaks kuskil tühjas ruumis kohtuma, natukene ikka [tuleks] midagi pakkuda ka".

Raplamaa valijamehed, kellega "Aktuaalne kaamera" täna rääkis, kinnitasid, et nad on oma eelistuse juba teinud ja kohtumised presidendikandidaatidega nende arvamust enam ei muuda.

"Minu eelistus on vallavolikogu enamuse eelistus ja seda see ilmselt ei muuda. Aga need kohtumised oleks võinud ju varem olla," ütles valimiskogus Järvakandi valda esindav Marko Matson, kelle sõnul otsustas volikogu toetada Marina Kaljuranda.

Kaiu valla esindaja valimiskogus Sulev Viiron kinnitas samuti, et kohtumised tema eelistust ei muuda. "Aga need kohtumised, ma arvan, on täiesti vajalikud, et tutvuda natuke presidendikandidaatidega," lisas ta.

Siim Kallas jäi kindlate toetusnumbrite väljaütlemisel ettevaatlikuks.

"Ma arvan, et vähe ei ole, aga kindlasti piisavalt selleks, et kindel olla, et teise vooru pääsen, seda ka ei ole. Erinevad numbrid on käigus, raske hinnata," tunnistas ta. "Küsitlus justkui näitab, et mul on hääli kõige rohkem, aga selleks, et teise vooru pääseda, peab neid ikka veel üksjagu rohkem olema".

Toimetaja: Karin Koppel



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

Tallinna kohalike valimiste nimekirjades on 30 kandidaati, keda on kas hiljuti või mitme aasta eest kriminaalkorras karistatud. Kõige enam on karistatute seas kriminaalse joobega autojuhte.

Tallinnas kandideerib vähemalt 29 kriminaalselt karistatud inimest

ERR.ee sisestas kõigi Tallinna 1421 kandidaadi nimed kohtutoimikute registrisse ja leidis, et kriminaalkorras on karistatud vähemalt* 29 Tallinna volikokku pürgijat. Kõige enam kriminaalse taustaga kandidaate on Keskerakonnas. Vähem on kriminaalse taustaga kandidaate valimisliitudes.

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: