Raplamaa valimiskogu liikmed: kandidaatide pakutav eine otsust ei muuda ({{commentsTotal}})

Raplamaa omavalitsuste volikogudes valitud valimiskogu liikmed on enda sõnul oma presidendieelistuse juba otsustanud ja kandidaatide pakutavad lõuna- ja õhtusöögid nende valikut enam ei muuda.

Reformierakonna presidendikandidaadi Siim Kallase valimistuur jõudis täna Raplamaale, kus tal tuli taas selgitada, miks ta ikkagi tahab presidendiks saada, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kallas tõdes, et on olnud taasiseseisvunud Eesti ülesehitamisega nii palju seotud, et ei taha ka nüüd kõrvale jääda. Valimiskogu liikmetele pakuti õhtusööki ja tervitusjooki, mida nii mõnigi pidas ebasobivaks viisiks valijamehi mõjutada.

"Miks ei võiks olla näiteks väike kerge kohv ja kook. Oleks esiteks oluliselt odavam ja võib-olla hoopis soliidsem. Õhtusöökide pakkumisel on kuidagi mingi maik man," sõnas valimiskogus Raikküla valda esindav Anne Kalf.

Siim Kallas märkis, et kui valimiskogu liikmeid saaks nii lihtsalt ära osta, oleks see küll väga väike panus.

"Eesmärk on ikka kokku saada," kinnitas ta. "No kuidas sa siis muidu saad kokku? Miks siis peaks kuskil tühjas ruumis kohtuma, natukene ikka [tuleks] midagi pakkuda ka".

Raplamaa valijamehed, kellega "Aktuaalne kaamera" täna rääkis, kinnitasid, et nad on oma eelistuse juba teinud ja kohtumised presidendikandidaatidega nende arvamust enam ei muuda.

"Minu eelistus on vallavolikogu enamuse eelistus ja seda see ilmselt ei muuda. Aga need kohtumised oleks võinud ju varem olla," ütles valimiskogus Järvakandi valda esindav Marko Matson, kelle sõnul otsustas volikogu toetada Marina Kaljuranda.

Kaiu valla esindaja valimiskogus Sulev Viiron kinnitas samuti, et kohtumised tema eelistust ei muuda. "Aga need kohtumised, ma arvan, on täiesti vajalikud, et tutvuda natuke presidendikandidaatidega," lisas ta.

Siim Kallas jäi kindlate toetusnumbrite väljaütlemisel ettevaatlikuks.

"Ma arvan, et vähe ei ole, aga kindlasti piisavalt selleks, et kindel olla, et teise vooru pääsen, seda ka ei ole. Erinevad numbrid on käigus, raske hinnata," tunnistas ta. "Küsitlus justkui näitab, et mul on hääli kõige rohkem, aga selleks, et teise vooru pääseda, peab neid ikka veel üksjagu rohkem olema".

Toimetaja: Karin Koppel



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

KiiverKiiver
Külli Suitso näitab maale kiivritest

Neljapäeval, 27. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Külli Suitso isikunäitus "Kiiver. Vol. 3" ning esitletakse kataloogi "Kiiver – rahu ja sõja vahel".

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema