Plahvatus Manhattanil Ilvese kohtumiste graafikut ei muuda ({{commentsTotal}})

Manhattan
Manhattan Autor/allikas: AFP/Scanpix

Laupäeva õhtul USA-s New Yorgis Manhattani linnajao lõunapiirkonnas toimunud plahvatus New Yorgis töövisiidil viibiva presidendi Toomas Hendrik Ilvese kohtumiste ajakava ei muuda.

Presidendi pressiesindaja Toomas Sildam ütles ERR.ee-le, et laupäevaõhtuse seisuga pole USA ametivõimude ja ÜRO poolt mingitest muudatustest graafikus teatatud.

Sildami sõnul Eesti delegatsiooni liikmed Manhattanil plahvatuskoha lähedal ei viibinud ning plahvatust ka ei kuulnud.

Ilvese töövisiidi keskmes on kõne ÜRO 71. Peaassamblee avanädalal ning osalemine ÜRO kõrgetasemelistel kohtumistel.

Plahvatus toimus laupäeval Manhattanil kella 20.30 paiku ning viga sai esialgsetel andmetel vähemalt 29 inimest.

Sotsiaalmeedias levivate väidete põhjal oli lõhkeseadeldis paigaldatud prügikonteinerisse.

Plahvatuse uurimisel on New Yorgi politseile appi tulnud Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI).

Mõned tunnid varem lõhkes New Jerseys enne jooksuvõistlust torupomm ja leiti veel kolm sarnast lõhkeseadeldist. Võistlusel pidi osalema 5000 inimest, kuid heategevusüritus jäeti ära.

Toimetaja: Marek Kuul



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: