"Olukorrast riigis": Rõivase ministrite valik tugevdas tema positsiooni parteis ({{commentsTotal}})

Andrus Karnau ja Ahto Lobjakas
Andrus Karnau ja Ahto Lobjakas Autor/allikas: Arne Holm/ERR

Raadio 2 saates "Olukorrast riigis" leidsid saatejuhid Andrus Karnau ja Ahto Lobjakas, et peaminister Taavi Rõivase ministrite valik tugevdas tema positsiooni parteis.

"See, et Jürgen Ligi oma reljeefse väljaütlemisega ei kaitse enam erkoolide rahastamise kritiseerijaid on haridusministeeriumis kindlasti sümpaatne, mitte ainult IRL-i poliitikutele vaid ennekõike Reformierakonna poliitikutele ning Maris Lauri edutamine Kaljuranna toetajana, näitab Taavi Rõivase suuremeelsust," ütles Karnau.

Lobjaka sõnul on Eestis olnud juba aastakümneid kombeks midagi, mis on väga erinev teiste välisriikide praktikast ehk suhtliselt prestiižsena näivad ministriporfellid ei näita ilmtingimata, et nende hoidjad oleksid valitsus või parteis, mida nad esindavad, mõjukad.

"Vaatame välisministri portfelli, mida on hoidnud viimase 10-15 aasta jooksul inimesed, kes, ütleme ausalt, pole poliitikas kusagile jõudnud - Urmas Paet - väga pikalt, meil oli siin Kristiina Ojuland, meil oli Rein Lang. See on tupiktänav Eesti poliitikas," märkis Lobjakas.

Tema sõnul on sinna tupiktänavasse pandud nüüd ka Jürgen Ligi. "See kirjeldab Eesti poliitika üht sellist olulist aspekti reformierakondliku valitsemisloogika all ja see aspekt ütleb meile, et inimesed, kes on suhteliselt sõnakad ja suhteliselt populaarsed, on nende autoriteet näiv," märkis Lobjakas ja lisas, et Ligi edutamine välisministri kohale tähendab seda, et ta liigub edasi seal samas tupiktänavas.

"Rõivase liigutust võiks nüüd tõlgendada niimoodi, kui ta selle nimel ka tööd teeks, et lõpuks ometi hakkavad kohad valitsuses kattuma mõjuvõimuga parteis ja mõjuvõimuga tagatoas. Seda ma tahaksin loota, kuid hetkel ma ütleksin, et valitsus vs tagatuba matšis oleks tulemus viik või suure tõenäosusega isegi tagatoa võit ja valitsuse kaotus," tõdes Lobjakas.

Toimetaja: Marek Kuul



Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: