Allan Teder: nullilähedane fondivahetustasu võib tuua tagasi lauamängud ja vihmavarjud ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Alexander Demianchuk/TASS/Scanpix

Plaan muuta pensionifondi vahetamine oluliselt soodsamaks suurendab konkurentsi ning võib tuua tagasi praktika, kus fondi kutsuti vahetama kingitustega meelitades, leiab Tartu ülikooli rahanduse lektor Allan Teder.

Teder kommenteeris ERR-i uudisteportaalile, et nullilähedane fondivahetustasu ei mõjuta väga palju tarbijakäitumist, kuid suurendab konkurentsi tarbijate nimel.

"Eesti pensionisamba-süsteem on veel võrdlemisi noor, aga kahtlemata on inimesi, kellele senised fondivahetamise tasud on piisavaks argumendiks, et mitte vahetada keskpäraste tulemuste korral fondi," ütles ta.

Tederi sõnul on fondihalduritel tulevikus senisest suurem motivatsioon tarbijat "võluda".

"Kümmekond aastat tagasi pakuti noortele pensionikogujatele fondi vahetamise eest "tänutäheks" mitmesuguseid kingitusi ning võib eeldada, et tiheneva konkurentsi tingimustes võib näha seda tüüpi käitumist taas," märkis ta.

"Aina olulisem on parandada pensionifondide läbipaistvust ning inimeste teadlikkust nende toimimisest," ütles Teder.

"Oluline on, et tarbija oskaks pensionfondi vahetada siis, kui pensionfondi juhtimine ei vasta tema ootustele ning tema otsust ei mõjutaks haldurite poolt pakutavad kingitused vaid fondihaldurite oskus juhtida pensionivara piisavalt turvaliselt ja stabiilse tootlusega," lisas ta.

"Seega fondivahetustasude alandamine on väga tervitatav, aga sellega peab sammu käima üldine teadlikkus erinevate pensionifondide strateegiatest ja tulemustest. See aitab tagada, et pensionipõlves ei ole keegi pettunud kunagi ammu kingitud lauamängu või vihmavarju tõttu."

Rahandusminister Sven Sester viis sel nädalal valitsusse ettepaneku viia fondivahetamise tasud nulli lähedale.

Senise ühe protsendi asemel saab tagasivõtmistasuna rakendada maksimaalselt 0,05 protsenti konservatiivsete pensionifondide puhul ja 0,1 protsenti teiste kohustuslike pensionifondide puhul. Tagasivõtmistasu ei saa edaspidi mitte fondivalitseja, vaid see läheb fondi.

Toimetaja: Oliver Kahu



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: