Kosmoseagentuuri juht: iga investeeritud euro toob kuus eurot tagasi ({{commentsTotal}})

Sel nädalal külastas Tallinna agentuuri juht Johann-Dietrich Wörner, kellelt "Aktuaalne kaamera" uuris, mis võiks olla Eesti trumbid kosmoseäris ning millist kasu Eesti majandus agentuuri liikmeks olemisest lõikab.

"Tulevikku ei saa ennustada, aga tulevikku saab leiutada". Nii on öelnud holograafia autor Ungari päritolu füüsik Dennis Gabor. Pealpool pilvi laiuv universum pakub leiutamiseks rohkelt inspiratsiooni, kuid on tänapäeval ühtlasi paik, kuhu on mõistlik investeerida. Vähemalt Euroopa Kosmoseagentuuri juhi Johann-Dietrich Wörneri arvates.

"Teame praeguseks seda, et kosmosesse investeeritud üks euro teenib tagasi umbes kuus eurot. Seega on juba tegu turuga,
kus on võimalik raha teenida," rääkis Wörner.

Eesti istub Euroopa Kosmoseagentuuri ehk ESA ühise laua taga veel 21 Euroopa Liidu riigi ja Kanadaga. Eesti panus on küll organisatsiooni väikseim, kuid iseenesest kopsakas summa - umbes 2,5 miljonit eurot aastas.

Wörner kinnitab, et ESA ühise laua taga on väikeriikidel suurtega võrdne sõnaõigus. "Riigi või ettevõtte suurus ei peegelda otseselt
nende võimeid ega oskusi. Väikesed ettevõtted ja väikeriigid võivad panustada suurte ideedega. Seega me ootaksime Eestilt häid ja suuri ideid ning siis saame vaadata, kuidas neid koos ellu viia."

Tähtede poole lendamisest on ju tore unistada, aga elus taandub kõik rahale. Kerkib küsimus, kas see, et Eesti on Euroopa Kosmoseagentuuri liige, tähendab ka konkreetseid ärivõimalusi Eesti ettevõtjatele.

Siin tuleb mängu agentuuri nn geograafilise tagastuse printsiip ehk teiste sõnadega - samas mahus, kui riik ise kosmoseagentuuri panustab, on tal õigus saada tagasi tellimusi oma ettevõtetele.

"Kui tegu on valikprogrammiga - näiteks Maa vaatlusega - ja Eesti maksab sellesse teatud protsendi, siis peame hoolitsema selle eest, et sama protsendi ulatuses jõuaks tellimusi Eesti ettevõteteni. Sel viisil jõuab ESAsse tehtud investeering otse tagasi vastava riigi majandusse," seletas Wörner.

Seega meil on igati õigus saada tükki Euroopa kosmoseärist, kuid kas meil on selleks ka vajalikke oskusi, on iseasi. Wörner ütleb, et tema ootused Eesti suhtes on eelkõige seotud meie paljuräägitud IT-edulooga.

"Eestil on palju pakkuda seoses oma digitaalsete eesmärkide ja oskustega. Eesti on digitaliseerimise poolest paljude jaoks esirinnas, nii et see on kindlasti üks koht. Aga see ei tohi olla ainus Eesti müügiartikkel. Samas on see kindlasti üks oluline. ESA on huvitatud mitmest eri valdkonnast - näiteks ka teie kuupsatelliidi algatustest. See on samuti huvitav ala, kus me näeme, et töötatakse välja tehnoloogiaid, mida saab kasutada teiste projektide juures," rääkis kosmoseagentuuri juht.

Tõsi ta on, et Eesti tudengisatelliidi projekt sai alguse juba kaheksa aastat tagasi Tartu Ülikoolis ning kolm aastat tagasi lendas orbiidile Eesti esimene kuupsatelliit EstCube 1. Nüüd ehitavad TTÜ tudengid oma kuupsatelliiti.

TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse Mektory kosmosevaldkonna juht Mart Vihmand ütles, et plaanitult jõuab see orbiidile 2018. aastal.

"Aga tegelikult ei olegi kõige olulisem küsimus, et kui kiiresti see jõuab, vaid kõige olulisem on, et kui hästi see saab tehtud. Ja täna me näeme TTÜ-s positiivses mõttes vaeva selle satelliidi valmisprojekteerimise ja ehitamisega," märkis Vihmand.

Arendustöö on jõudnud nii kaugele, et olulisele kohale on tõusnud tarkvara pool. Sügisest hakkab projekti kallal tööle mitukümmend IT tudengit, keda koordineerib sama ala doktorant Evelin Halling.

Toimetaja: Priit Luts



Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.
Fotod ja video: Soome merevägi ja Yle käisid Vene hiigellaevu jälgimas

Soome merevägi ja rahvusringhääling Yle pildistasid ning filmisid esmaspäeval kaht Soome lahele saabunud suurt Vene sõjalaeva - tuumaallveelaeva Dmitri Donskoi ja lahinguristlejat Pjotr Veliki, mis liikusid Helsingi lähistel rahvusvahelistes vetes Kroonlinna poole.

Õllekannud.Õllekannud.
Läti rahandusministeerium plaanib aktsiiside ennaktempos tõstmist

Läti rahandusministeerium on Läti parlamendile teinud ettepaneku tõsta alkohoolsete jookide ja sigarettide aktsiisi varasemalt planeeritust märgatavalt kiiremas tempos.

Savisaar TallinnasSavisaar Tallinnas
Fotod: Edgar Savisaar kohtus Tallinnas Urmi Reindega

Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud Keskerakonna endine esimees Edgar Savisaar kohtus esmaspäeval ajalehe Kesknädal kunagise peatoimetaja Urmi Reindega.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema