Kosmoseagentuuri juht: iga investeeritud euro toob kuus eurot tagasi
Sel nädalal külastas Tallinna agentuuri juht Johann-Dietrich Wörner, kellelt "Aktuaalne kaamera" uuris, mis võiks olla Eesti trumbid kosmoseäris ning millist kasu Eesti majandus agentuuri liikmeks olemisest lõikab.
"Tulevikku ei saa ennustada, aga tulevikku saab leiutada". Nii on öelnud holograafia autor Ungari päritolu füüsik Dennis Gabor. Pealpool pilvi laiuv universum pakub leiutamiseks rohkelt inspiratsiooni, kuid on tänapäeval ühtlasi paik, kuhu on mõistlik investeerida. Vähemalt Euroopa Kosmoseagentuuri juhi Johann-Dietrich Wörneri arvates.
"Teame praeguseks seda, et kosmosesse investeeritud üks euro teenib tagasi umbes kuus eurot. Seega on juba tegu turuga,
kus on võimalik raha teenida," rääkis Wörner.
Eesti istub Euroopa Kosmoseagentuuri ehk ESA ühise laua taga veel 21 Euroopa Liidu riigi ja Kanadaga. Eesti panus on küll organisatsiooni väikseim, kuid iseenesest kopsakas summa - umbes 2,5 miljonit eurot aastas.
Wörner kinnitab, et ESA ühise laua taga on väikeriikidel suurtega võrdne sõnaõigus. "Riigi või ettevõtte suurus ei peegelda otseselt
nende võimeid ega oskusi. Väikesed ettevõtted ja väikeriigid võivad panustada suurte ideedega. Seega me ootaksime Eestilt häid ja suuri ideid ning siis saame vaadata, kuidas neid koos ellu viia."
Tähtede poole lendamisest on ju tore unistada, aga elus taandub kõik rahale. Kerkib küsimus, kas see, et Eesti on Euroopa Kosmoseagentuuri liige, tähendab ka konkreetseid ärivõimalusi Eesti ettevõtjatele.
Siin tuleb mängu agentuuri nn geograafilise tagastuse printsiip ehk teiste sõnadega - samas mahus, kui riik ise kosmoseagentuuri panustab, on tal õigus saada tagasi tellimusi oma ettevõtetele.
"Kui tegu on valikprogrammiga - näiteks Maa vaatlusega - ja Eesti maksab sellesse teatud protsendi, siis peame hoolitsema selle eest, et sama protsendi ulatuses jõuaks tellimusi Eesti ettevõteteni. Sel viisil jõuab ESAsse tehtud investeering otse tagasi vastava riigi majandusse," seletas Wörner.
Seega meil on igati õigus saada tükki Euroopa kosmoseärist, kuid kas meil on selleks ka vajalikke oskusi, on iseasi. Wörner ütleb, et tema ootused Eesti suhtes on eelkõige seotud meie paljuräägitud IT-edulooga.
"Eestil on palju pakkuda seoses oma digitaalsete eesmärkide ja oskustega. Eesti on digitaliseerimise poolest paljude jaoks esirinnas, nii et see on kindlasti üks koht. Aga see ei tohi olla ainus Eesti müügiartikkel. Samas on see kindlasti üks oluline. ESA on huvitatud mitmest eri valdkonnast - näiteks ka teie kuupsatelliidi algatustest. See on samuti huvitav ala, kus me näeme, et töötatakse välja tehnoloogiaid, mida saab kasutada teiste projektide juures," rääkis kosmoseagentuuri juht.
Tõsi ta on, et Eesti tudengisatelliidi projekt sai alguse juba kaheksa aastat tagasi Tartu Ülikoolis ning kolm aastat tagasi lendas orbiidile Eesti esimene kuupsatelliit EstCube 1. Nüüd ehitavad TTÜ tudengid oma kuupsatelliiti.
TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse Mektory kosmosevaldkonna juht Mart Vihmand ütles, et plaanitult jõuab see orbiidile 2018. aastal.
"Aga tegelikult ei olegi kõige olulisem küsimus, et kui kiiresti see jõuab, vaid kõige olulisem on, et kui hästi see saab tehtud. Ja täna me näeme TTÜ-s positiivses mõttes vaeva selle satelliidi valmisprojekteerimise ja ehitamisega," märkis Vihmand.
Arendustöö on jõudnud nii kaugele, et olulisele kohale on tõusnud tarkvara pool. Sügisest hakkab projekti kallal tööle mitukümmend IT tudengit, keda koordineerib sama ala doktorant Evelin Halling.
Toimetaja: Priit Luts