Neivelt peab pensionieast tähtsamaks fondide rahapaigutuste ümbervaatamist ({{commentsTotal}})

Ettevõtja Indrek Neivelt leiab, et pensioniea küsimusest tähtsam on see, et Eesti inimestelt korjatakse aastas üle 200 miljoni kokku, kuid see raha investeeritakse Eestist välja.

Eesti pensionisüsteem toetub kolmele sambale. Riikliku vanaduspensioni kõrval panustab riik kohustuslikku teise sambasse koos inimesega. Pankade hallatavate pensionifondide tootlikkus on aga aastaid olnud madal, mis tähendab, et inimese kogutud raha lisa ei teeni, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Indrek Neivelt ütleb, et suurt pilti vaadates, tuleks tegeleda just pensionifondidega. Ta selgitas, et pensionifondid investeerivad igal aastal umbes 200 miljonit või isegi natuke rohkem Eestist välja.

"Me korjame raha kokku. Ja 200 miljonit on tegelikult väga suur eksport, mida me peame tegema, et see 200 miljonit siia tagasi teenida," ütles Neivelt.

"EAS, mis kulutab umbes 10 miljonit, kui ma õigesti mäletan, teeb suuri pingutusi, et aastas 30-50 miljonit tagasi tuua. Ja siis nemad lihtsalt kannavad 200 miljonit välja. Ja see on täiesti aktsepteeritud meie riigis," oli Neivelt kriitiline.

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna on samuti pensionifondide teema lauale pannud. "Kui need fondid pikaajalist tootlust ei näita ja nende haldamine on väga kulukas, peame tõstatama väga tõsise küsimuse, et kas meil on mõtet panustada ka riigi poolt maksumaksja raha nende välismaa pankade fondidesse."

"Üks väike ambitsioon on see, et me ütleme, et me lihtsalt hoiustame raha kindlas kohas, sest me teame, et inimesed ise ei taha väga säästa. Et see raha oleks olemas, siis kui inimesed pensionile lähevad. Aga see ei ole minu arvates piisav ambitsioon," lisas Tsahkna.

Minister käis sel nädalal välja idee, et aastaks 2040 peaks pensionile mineku iga tõusma 70 aastani. Valitsus seda plaani veel ei kinnitanud.

Eesti rahvaarv langeb prognooside kohaselt aastaks 2060 seniselt 1,3 miljonilt 1,1 miljonini, mis tähendab ka tööealise elanikkonna vähenemist.

Töötajate ja pensionäride suhe on viimasel 20 aastal on olnud keskmiselt üle kahe töötaja ühe pensionäri kohta. 2060. aastaks oleks prognooside põhjal pensionäri kohta vaid poolteist töötavat inimest. On fakt, et meie pensionisüsteem on ülekoormatud ja riigieelarvest makstakse aastas pensioniteks peale 450 miljonit eurot.

Keskmine vanaduspension on täna veidi alla 400 euro. Kuna igal aastal jääb Eestis tööealist elanikkonda vähemaks, kes sotsiaalmaksu abil pensione maksta aitaks, siis ootaks praeguse prognoosi järgi alla 30-aastaste põlvkonda umbes 40 aasta pärast ees alla 300 eurone riiklik pension.

Pensioniühistu Tuleva asutaja Indrek Neivelti arvates on pensioniea küsimus nii oluline, et sel teemal võiks korraldada isegi rahvahääletuse.

"Referendum selliselt, et kas me tahame iga aasta saada näiteks 10 000 uut inimest siia Eestisse. Või pensioniiga 70-75 peale, 25-30 aasta pärast," märkis ta.

"Praegu kogu aeg räägitakse sellist ilusamat poolt, et pensionid tõusevad, elu läheb ilusamaks ja pagulasi ei tule. Need kaks asja ei sobi kokku," lisas Neivelt.

Ametiühingute keskliidu juhatuse esimees Peep Peterson märkis, et kui reaalse töötamise iga ei tõuse, siis ei võida ka riik. "Et sa võid küll jätta pensionid maksmata, aga sa pead maksma mingeid teisi sotsiaaltoetusi."

Arvestades oodatavat keskmist eluiga, siis jõuab Eesti naine olla pensionil keskmiselt 22 ja mees 16 aastat. Reaalsus on selline, et kui Eesti mees elab keskmiselt umbes 72 aastat, siis sellest tervena vaid 53. eluaastani.

Naine elab küll keskmiselt kauem, 81 aastat, kuid tervis läheb samuti käest enne pensioniiga. Paradoksaalne on seegi, et Eesti inimesed jäävad - peamiselt tervisehädade tõttu - juba praegu varem pensionile. Teisalt aga töötab umbes neljandik pensionäridest ka pensionile jäädes siiski edasi.

Peep Peterson ütleb, et praegu mängib demograafiline olukord justkui igas eas töökäte kasuks. Samas võib majandusolukorra muutudes saada tööjõu puudusest tööpuudus. Ennustamatu on ka see, milline on olukord 25 aasta pärast.

"Teiseks ka see, et regioonid on väga erinevad. Ida-virus on tööpuudus täiesti arvestatav probleem. Ja seal öelda, et vot, 65 ja 68-aastaseid vajatakse, täna päris kindel ei ole," märkis Peterson.

Minister Margus Tsahkna usub, et tööturg ise reguleerib seda. "Et inimesed, kes on vanemas eas, neid on jätkuvalt vaja. Nüüd on küsimus selles, kas me suudame riigi poolt anda sellised tööõiguslikud regulatsioonid, et see töö aeg oleks paindlikum, et inimesel oleks võimalik paremini käia osalise ajaga tööl."

"Arvan, et kõik inimesed, kes on ka vanemad ja kellel tervis lubab, võiksid vaadata neid ümberõppe võimalusi ja eneseteostuse võimalusi," sõnas Tsahkna.

Indrek Neivelti hinnangul on see müüt, et vanemaealisi tööle võtta ei taheta. "Näete ju igal pool on sellised 50-60-aastased ja vanemad inimesed on tööl. Ei ole tegelikult seda probleemi. Tähtis ei ole vanus, mis passis on, vaid see, kuidas ta ise ennast üleval peab."

Toimetaja: Priit Luts



Portugal alistas finaalis võõrustaja Prantsusmaa 1:0 ja tuli Euroopa meistriks.Portugal alistas finaalis võõrustaja Prantsusmaa 1:0 ja tuli Euroopa meistriks.
Jalgpalli suurturniirid ja Eesti koondise mängud püsivad ERR-i kanalites

Eesti Rahvusringhääling omandas UEFA-lt 2020. aastal toimuvate jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri teleõigused, samuti sellele eelneva ning järgneva valiktsükli ning jalgpalli rahvuskoondiste uue formaadi Nations League ülekandeõigused aastatel 2018 - 2021. ERR-i kanalitesse jõuavad kõik sel perioodil toimuvad Eesti jalgpalli rahvuskoondise mängud ning EM-finaalturniir, kokku ligi sada rahvusvahelist jalgpallikohtumist järgmise nelja aasta jooksul.

hõlmikpuuhõlmikpuu
Tallinna kuulus hõlmikpuu vajab abi

Tallinnas Peeter Süda tänava ja Pärnu maantee nurgal kasvav ning mõnekümne aasta eest Estonia uue maja ehitust takistanud hõlmikpuu vajab Eesti Dendroloogia Seltsi hinnangul abi.

HIV nakatatud T-lümfotsüüt ehk T-rakk.HIV nakatatud T-lümfotsüüt ehk T-rakk.

Lõuna-Aafrika poiss seljatas HIV-i, tulevikuravimist on siiski vara rääkida

Teateid selle kohta, et imikute varane antiretroviiruse ravi võib aastateks edasi lükata HI-viiruse paljunemist kehas, on tulnud viimase kaheksa aasta jooksul paaril korral. Rahvusvahelisel AIDS-i Ühingu aastakonverentsil esitleti nüüdseks kolmandat sellise ravi juhtumit. Eesti teadlased on selle leiu suhtes skeptilised ning usuvad jätkuvalt, et HIV-i ei ole maailmas veel keegi päriselt seljatanud.

Kaader videostKaader videost
ERR.ee video | Heidy Purga: Viljandis on mingi teistsugune aura

Neljapäeval stardib Viljandis 25. pärimusmuusika festival, mis toob mitmekesise artistideprogrammi päeval ning uhked järelpeod õhtul. Järelpeo korraldajad Heidy Purga ja Bert Prikenfeld rääkisid Viljandi folgi olulisusest.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.