Neivelt peab pensionieast tähtsamaks fondide rahapaigutuste ümbervaatamist ({{commentsTotal}})

Ettevõtja Indrek Neivelt leiab, et pensioniea küsimusest tähtsam on see, et Eesti inimestelt korjatakse aastas üle 200 miljoni kokku, kuid see raha investeeritakse Eestist välja.

Eesti pensionisüsteem toetub kolmele sambale. Riikliku vanaduspensioni kõrval panustab riik kohustuslikku teise sambasse koos inimesega. Pankade hallatavate pensionifondide tootlikkus on aga aastaid olnud madal, mis tähendab, et inimese kogutud raha lisa ei teeni, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Indrek Neivelt ütleb, et suurt pilti vaadates, tuleks tegeleda just pensionifondidega. Ta selgitas, et pensionifondid investeerivad igal aastal umbes 200 miljonit või isegi natuke rohkem Eestist välja.

"Me korjame raha kokku. Ja 200 miljonit on tegelikult väga suur eksport, mida me peame tegema, et see 200 miljonit siia tagasi teenida," ütles Neivelt.

"EAS, mis kulutab umbes 10 miljonit, kui ma õigesti mäletan, teeb suuri pingutusi, et aastas 30-50 miljonit tagasi tuua. Ja siis nemad lihtsalt kannavad 200 miljonit välja. Ja see on täiesti aktsepteeritud meie riigis," oli Neivelt kriitiline.

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna on samuti pensionifondide teema lauale pannud. "Kui need fondid pikaajalist tootlust ei näita ja nende haldamine on väga kulukas, peame tõstatama väga tõsise küsimuse, et kas meil on mõtet panustada ka riigi poolt maksumaksja raha nende välismaa pankade fondidesse."

"Üks väike ambitsioon on see, et me ütleme, et me lihtsalt hoiustame raha kindlas kohas, sest me teame, et inimesed ise ei taha väga säästa. Et see raha oleks olemas, siis kui inimesed pensionile lähevad. Aga see ei ole minu arvates piisav ambitsioon," lisas Tsahkna.

Minister käis sel nädalal välja idee, et aastaks 2040 peaks pensionile mineku iga tõusma 70 aastani. Valitsus seda plaani veel ei kinnitanud.

Eesti rahvaarv langeb prognooside kohaselt aastaks 2060 seniselt 1,3 miljonilt 1,1 miljonini, mis tähendab ka tööealise elanikkonna vähenemist.

Töötajate ja pensionäride suhe on viimasel 20 aastal on olnud keskmiselt üle kahe töötaja ühe pensionäri kohta. 2060. aastaks oleks prognooside põhjal pensionäri kohta vaid poolteist töötavat inimest. On fakt, et meie pensionisüsteem on ülekoormatud ja riigieelarvest makstakse aastas pensioniteks peale 450 miljonit eurot.

Keskmine vanaduspension on täna veidi alla 400 euro. Kuna igal aastal jääb Eestis tööealist elanikkonda vähemaks, kes sotsiaalmaksu abil pensione maksta aitaks, siis ootaks praeguse prognoosi järgi alla 30-aastaste põlvkonda umbes 40 aasta pärast ees alla 300 eurone riiklik pension.

Pensioniühistu Tuleva asutaja Indrek Neivelti arvates on pensioniea küsimus nii oluline, et sel teemal võiks korraldada isegi rahvahääletuse.

"Referendum selliselt, et kas me tahame iga aasta saada näiteks 10 000 uut inimest siia Eestisse. Või pensioniiga 70-75 peale, 25-30 aasta pärast," märkis ta.

"Praegu kogu aeg räägitakse sellist ilusamat poolt, et pensionid tõusevad, elu läheb ilusamaks ja pagulasi ei tule. Need kaks asja ei sobi kokku," lisas Neivelt.

Ametiühingute keskliidu juhatuse esimees Peep Peterson märkis, et kui reaalse töötamise iga ei tõuse, siis ei võida ka riik. "Et sa võid küll jätta pensionid maksmata, aga sa pead maksma mingeid teisi sotsiaaltoetusi."

Arvestades oodatavat keskmist eluiga, siis jõuab Eesti naine olla pensionil keskmiselt 22 ja mees 16 aastat. Reaalsus on selline, et kui Eesti mees elab keskmiselt umbes 72 aastat, siis sellest tervena vaid 53. eluaastani.

Naine elab küll keskmiselt kauem, 81 aastat, kuid tervis läheb samuti käest enne pensioniiga. Paradoksaalne on seegi, et Eesti inimesed jäävad - peamiselt tervisehädade tõttu - juba praegu varem pensionile. Teisalt aga töötab umbes neljandik pensionäridest ka pensionile jäädes siiski edasi.

Peep Peterson ütleb, et praegu mängib demograafiline olukord justkui igas eas töökäte kasuks. Samas võib majandusolukorra muutudes saada tööjõu puudusest tööpuudus. Ennustamatu on ka see, milline on olukord 25 aasta pärast.

"Teiseks ka see, et regioonid on väga erinevad. Ida-virus on tööpuudus täiesti arvestatav probleem. Ja seal öelda, et vot, 65 ja 68-aastaseid vajatakse, täna päris kindel ei ole," märkis Peterson.

Minister Margus Tsahkna usub, et tööturg ise reguleerib seda. "Et inimesed, kes on vanemas eas, neid on jätkuvalt vaja. Nüüd on küsimus selles, kas me suudame riigi poolt anda sellised tööõiguslikud regulatsioonid, et see töö aeg oleks paindlikum, et inimesel oleks võimalik paremini käia osalise ajaga tööl."

"Arvan, et kõik inimesed, kes on ka vanemad ja kellel tervis lubab, võiksid vaadata neid ümberõppe võimalusi ja eneseteostuse võimalusi," sõnas Tsahkna.

Indrek Neivelti hinnangul on see müüt, et vanemaealisi tööle võtta ei taheta. "Näete ju igal pool on sellised 50-60-aastased ja vanemad inimesed on tööl. Ei ole tegelikult seda probleemi. Tähtis ei ole vanus, mis passis on, vaid see, kuidas ta ise ennast üleval peab."

Toimetaja: Priit Luts



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: