Ühtne Venemaa võttis duumavalimistel 343 mandaadiga põhiseadusliku enamuse ({{commentsTotal}})

{{1474253117000 | amCalendar}}

Vene võimupartei Ühtne Venemaa võitis riigiduuma valimistel 343 mandaadiga põhiseadusliku enamuse, teatas Vene keskvalimiskomisjoni eesistuja Ella Pamfilova esmaspäeval.

Valimistel täideti 450-kohalise riigiduuma 225 kohta parteinimekirjade alusel ning 225 kohta ühemandaadiliste ringkondade põhjal.

Ühtne Venemaa kogus parteinimekirjade hääletusel 140 kohta, järgnesid Kommunistlik Partei 35, Liberaaldemokraatlik Partei 34 kohaga, ütles Pamfilova.

Ühemandaadilistes ringkondades võitis Ühtne Venemaa 203 kohta, Õiglane Venemaa ja Kommunistlik Partei said kumbki seitse, Liberaaldemokraatlik Partei viis ning Rodina ja Kodanikeplatvorm ühe koha, ütles keskvalimiskomisjoni eesistuja. Veel üks koht läks sõltumatule kandidaadile, lisas ta.

Kõik parlamenti pääsenud on tugevalt president Putinit toetavad erakonnad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Opositsioonilistel parteidel ei õnnestunud valijate mobiliseerimine. Nad ei suutnud isegi oma kindlat valijaskonda veenda hääletama tulema. Ja seda on näha suurlinnade valimistulemustest," selgitas analüütikakeskuse Moskva Regioon peadirektor Aleksei Tšadajev.

Pamfilova ütles pressikonverentsil Moskvas, et valimistulemused peegeldavad poliitilist olukorda Venemaal, ent olid keskvalimiskomisjonile üllatavad.

"Isiklikult ei oska ma seletada Ühtse Venemaa edu millegagi peale selle, mida me näeme. Need tulemused peegeldavad adekvaatselt tegelikku olukorda. Kui kellelgi on kahtlusi, olete teretulnud meid külastama," ütles Pamfilova. "Olen kindel, et enamik keskvalimiskomisjoni liikmeid ei oodanud selliseid tulemusi. See oli meie jaoks täiesti ootamatu."

Tuntumad opositsiooniparteid Jabloko ja PARNAS on kogunud vastavalt 1,86 ja 0,7 protsenti häältest ning kummalgi ei ole lootust võita parlamendikohti ka ühemandaadilistest ringkondadest.

Aktiivsus oli madal

Valimisaktiivsus oli 47,84 protsenti ehk tunduvalt madalam viie aasta tagusest 60 protsendist. Keskvalimiskomisjonile on laekunud teateid rikkumistest.

Pamfilova sõnul on suurenenud valimiste läbipaistvus ning selle taga on valimiskomisjonide töö. "Enamikes regioonides tagasid meie kolleegid sellise läbipaistvuse taseme," ütles ta. "Valimisaktiivsuse näit on normaalne."

Valimiskomisjoni juhi sõnul tühistati rikkumiste tõttu valimistulemused ühes Nižni Novgorodi oblasti jaoskonnas ning tulemused on kahtluse all veel kolmes Rostovi oblasti jaoskonnas.

Rostovi oblastis on alustatud kriminaalmenetlust kolme piirkondliku valimiskomisjoni esindaja üleastumise suhtes, ütles ta.

Keskvalimiskomisjon koostab raportit presidendile valimistel esinenud rikkumistest, lausus Pamfilova.

Peskov: valijad avaldasid Putinile usaldust

Riigiduuma valimiste tulemused on muljetavaldav usaldusavaldus president Vladimir Putinile, ütles esmaspäeval Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov.

"Ilmselgelt toetas valijate ülekaalukas enamus de facto presidenti. Presidendile sai osaks riigi elanike muljetavaldav usaldusavaldus," ütles Peskov.

Pressisekretär ei öelnud, kas valimistulemused mõjutavad Putini otsust 2018. aastal uuesti presidendiks kandideerida. "Ma ei saa sellele küsimusele vastata," ütles Peskov.

Putin jäi rahule

President Vladimir Putin ja peaminister Dmitri Medvedev kuulutasid varakult Ühtse Venemaa võitu.

"Võib juba kindlalt öelda, et partei saavutas väga hea tulemuse ja võitis," ütles Putin, külastades võimuerakonna peakorterit Moskvas peatselt pärast valimisjaoskondade sulgumist. "Ja teate, mida ma mõtlesin: me teame, et elu ei ole inimestele kerge olnud, on palju probleeme, palju lahendamata asju, ja ometi on tulemus see, mis ta on," lisas ta.

"Me saame kindlalt öelda, et Ühtne Venemaa on võitnud," ütles peaminister Dmitri Medvedev riigitelevisioonis, lisades, et erakonnal on parlamendi uues koosseisus "absoluutne enamus".

Valimisaktiivsus oli samas näiteks Moskvas väga madal. Samuti liigub meedias ja sotsiaalmeedias rohkelt näiteid rikkumistest, mis valimiste aususe kahtluse alla seavad.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: Interfax-BNS, ERR



Saksamaa valimised
Valimiste Valvurite kolmandat autahvlit kommenteeris "Ringvaates" politoloog Tõnis Saarts.

Valimiste Valvurite III "auhtahvel": kohalik lindilõikamine ja putukamürk

Kolmandal nädalal jäi Valimiste Valvurite sõelale palju kohalikke lehti, mis avaliku raha eest trükitud paberil kiitsid näiteks senise võimu eestvedamisel tehtud tööd, näitasid esiküljel kandidaate või lindilõikamisi. Omad koha edetabelist leiab ka IRL-i putukamürgi ja Keskerakonna nn venekeelne hirmukampaania.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: