Narva koolitüdruku Darja surm tõi kuriteokahtlustuse kahele noormehele ({{commentsTotal}})

{{1474257701000 | amCalendar}}

Viru ringkonnaprokuratuuri kinnitusel on Narvas mullu detsembri alguses 14-aastase koolitüdruku Darja tapmises kahtlustatav 1997. aastal sündinud noormees ning teist 1997. aastal sündinud noormeest kahtlustatakse tapmise varjamises.

Viru ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Margus Gross ütles, et tapmises kahtlustatav noormees kannab aasta algusest vanglakaristust röövimiste eest ning tapmise varjamises kahtlustatav noormees on varem karistatud kehalise väärkohtlemise eest ja temalt on võetud allkiri elukohast mitte lahkumise kohta.

"Praeguseks võime öelda, et neiu surm saabus lämbumise tagajärjel," ütles Gross.

Grossi sõnul on kahtlustatavad praeguseks andnud ütlused põhjalikumalt, kui mullu detsembris.

"Kõik, mis puudutab kuritegu, sellele eelnenud ja järgnenud sündmusi jäävad avamiseks kohtusaalis," kinnitas Gross ja lisas, et ka kogutud tõendid avaldatakse kohtus.

Gross kinnitas, et juhtum pole seotud alkoholi või narkootikumidega.

Ida prefektuuri kriminaalbüroo juht Tarvo Kruup ütles, et kuigi neiul ei olnud otseselt vägivallale viitavaid tundemärke, siis tehti surma põhjuse selgitamiseks ekspertiis.

Tema sõnul peeti juba eelmise aasta lõpus noormehed kinni, kuna neid kahtlustati neiu surma põhjustamises ettevaatamatusest, kuid esialgu ei olnud tõendeid, et kahtlustada neid tahtlikus tapmises ja nad tuli vabastada.

"Kuid uurimine jätkus ja kontrolliti ka teisi versioone, mis aga ei leidnud kinnitust. Mais esitasime neist ühele noormeestest kahtlustuse neiu tapmises ja teisele tapmise varjamises," ütles Kruup.

Kruubi sõnul ei olnud antud juhtumis tegemist juhusliku kuriteo ohvriks langemisega ning ohver ja kahtlustatavad olid omavahel tuttavad.

Riigi peaprokuröri Lavly Perlingu sõnul on õiguskaitseasutused täitnud inimeste ootusi ning möödunud aasta ühe kõige enam avalikkust šokeerinud kuriteoga seotud kahtlustatavad on välja selgitatud ning nad saadetakse lähiajal kohtu ette.

"Raskete kuritegude avastamiseks on olulised nii uurijate, prokuröride ja ekspertide professionaalsus kui ka seaduses ettenähtud tööriistad ja võimalused. Kõnealuse kuriteo lahendamine on olnud politsei ja prokuratuuri kohustus Ida-Viru elanikkonna ees ning vaatamata sellele, et meie jaoks ei ole veel töö lõppenud, kuna kohtumenetlus seisab veel alles ees, on siiski hea, et saime täna inimeste paljudele küsimustele vastata," tõdes Perling.

Perlingu sõnul on vastuseid oodatud rohkem kui pool aastat, kuid töö selle kuriteo avastamiseks ei ole kordagi katkenud. "Selle kriminaalmenetluse raames on uurijate ja ekspertide poolt analüüsitud turvakaamerate salvestisi, tehtud DNA analüüsi, üle kuulatud terve rida inimesi," rääkis Perling.

Kreenholmi gümnaasiumi 14-aastane õpilane Darja jäi kadunuks eelmise aasta 4. detsembril, tema surnukeha avastasid tema sugulased viis päeva hiljem Pähklimäe terviseraja kaugeimas osas, umbes paari kilomeetri kaugusel tema kodust.

Kuigi Viru ringkonnaprokuratuur käivitas kriminaaluurimise karistusseadustiku ebaseaduslikku vabaduse võtmist käsitleva paragrahvi alusel, siis tegelikult teadsid uurijad algusest peale, et sisuliselt oli tegemist tapmisega.

Toimetaja: Marek Kuul



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: