Omavalitsused palkavad korda hoidma turvafirmad ({{commentsTotal}})

G4S
G4S Autor: Postimees/Scanpix

Omavalitsused palkavad turvafirmasid, sest politseinikke pole väiksemates kohtades piisavalt näha, näiteks tegi Paldiski linn ja Paldiski ettevõtjate liit turvafirmaga G4S lepingu, mis tõi turvamehed ööpäev läbi linna tänavatele patrullima.

Eesti Päevaleht kirjutab, et Paldiski ei ole ainus, kuid kui palju turvafirmadelt julgeolekutunnet ostvaid valdasid-linnu praegu täpselt on, pole teada, kuid G4S-i portfellis on patrulllepinguid pisut üle kümne ja nende konkurentide käes ka mõned.

Eestis on veidi üle 200 omavalitsuse, mis tähendab, et ligi 10 protsenti neist on pidanud ühel või teisel põhjusel vajalikuks politsei pakutavale julgeolekule lisa osta.

Omavalitsusjuhid ei taha politsei kohta otsesõnu halba öelda, kuid nenditakse, et avaliku korra tagamiseks on oluline, et ametivõimu esindaja oleks rohkem nähtaval ning asi polegi selles, et politsei ei suuda kuritegusid uurida, kuid valdade ja väikelinnade juhid peavad oluliseks, et linnas (või vallas) sõidaks patrull, mis oleks kogu aeg nähtav, aitaks parki pikutama jäänud joodikud koju, ajaks laiali grafiti- ja/või purjutamisplaaniga noortekambad ning valvaks selle järele, et bussipeatuste klaasid jääks terveks.

G4S-i valvedivisjoni direktori Villu Õuna sõnul ostavad turvafirmalt patrullteenust jõukamad omavalitsused, kes soovivad panustada kogukonna lisaturvatundesse, kuid on ka erandeid.

"Mõnel pool võetakse meid ka selleks, et kord majja saada," ütles Õun ja tõi näiteks Keila linna, kus noortekambad tikkusid lauluväljakut lammutama.

Samas on selle juures üks oluline juriidiline nüanss - nimelt ei ole turvafirmadel tegelikult tavainimesest sugugi rohkem õigusi korrakaitsetööd teha. Juba 2008. aastal tõi õiguskantsler esile, et tegelikult ei tohi turvafirmad avalikku korda tagada, sest see on politsei töö.

Turvafirmade praegused patrullid toetuvad oma tegevuses lihtsalt igameheõigusele. "Patrullijad saavad üksnes rääkida ja veenda," tõdes Õun.

Samas küsib politseigi erafirmalt abi. "Kui politsei saab info, aga piirkonnas konstaablit pole, siis on juhtumeid, kus politsei võtab meiega ühendust. Nii toimib see näiteks Lihulas, kus politseist tuleb, ütleme, palgapäeva õhtul Haapsalust ehk 50 kilomeetri kauguselt kõne, et meie patrull läheks mõnd vägivaldset purjutajat korrale kutsuma,” ütles Õun.

Praegu on koostamisel uus seadus, mis praeguse plaani kohaselt annaks omavalitsuste palgatud turvafirmadele rohkem õigusi avaliku korra tagamiseks.

Toimetaja: Marek Kuul



Parvlaev Soela.Parvlaev Soela.
Fotod: mais alustab saarte vahel sõitu uus parvlaev Soela

Baltic Workboatsi laevatehases spetsiaalselt Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks laevaühenduseks ehitatud parvlaev Soela sai valmis veidi enne tähtaega ja läheb liinile 1. maist.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.