Kodust internetti omavate leibkondade suhtarv vähenes 86 protsendile ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: AFP/Scanpix

Kodune internetiühendus oli tänavu esimeses kvartalis 86 protsendil leibkondadest, mida on kahe protsendipunkti vähem kui möödunud aastal samal ajal.

Jätkuvalt on kõige populaarsem internetiühendus juhtmega või juhtmevaba püsiühendus, mida kasutas 90 protsendil internetiühendusega leibkondadest, teatas statistikaamet.

Lasteta leibkondadest oli juhtmega või juhtmevaba interneti püsiühendus 88 protsendil ja lastega leibkondadest 92 protsendil. Märgatavalt on tõusnud mobiilse internetiühenduse kasutamine.

Kui eelmise aasta esimese kvartali seisuga oli mobiilne internet veidi enam kui pooltel internetiühendusega leibkondadel ehk 56 protsendil, siis tänavu esimese kvartali andmetel pisut üle kolmveerandil ehk 78 protsendil.

Juhtmega või juhtmevaba püsiühenduse kasutamine on populaarsem linnas elavates leibkondades ning mobiilse interneti kasutamine maa-asulates elavates leibkondades. Koduse internetiühenduse puudumise põhjusena nimetasid leibkonnad kõige enam vajaduse või huvi puudumist.

Tänavu esimese kolme kuu jooksul kasutas 16–74-aastastest internetti 87 protsenti. Internetikasutajaid oli kõige rohkem 16–54-aastaste seas ehk 90 protsenti ja kõige vähem 55–74-aastaste hulgas ehk 65 protsenti. Alg- või põhihariduse omandanutest kasutas internetti seitse ning kõrghariduse omandanutest üheksa inimest kümnest.

16–74-aastasest internetikasutajast kasutas internetti viimase kolme kuu jooksul pangatoiminguteks, ajalehtede ja ajakirjade lugemiseks, e-posti kasutamiseks ning toodete ja teenuste kohta info otsimiseks üheksa inimest kümnest. Internetis kuulas muusikat 64 protsenti ning vaatas mõnda telesaadet (sh otseülekanded ja järelvaatamised) 43 protsenti 16–74-aastasest internetikasutajatest.

Interneti vahendusel on viimase 12 kuu jooksul tooteid ja teenuseid ostnud veidi üle poole ehk 56 protsenti 16–74-aastastest. E-kaubanduse kasutajate hulgas on naisi kuue protsendipunkti rohkem kui mehi.

Kõige enam osteti internetist reisi- ja majutusteenuseid ehk 59 protsenti e-kaubanduse kasutajatest, kontserdi-, kino-, teatri- jm ürituste pileteid 55 protsenti, kindlustuspoliise (sh paketis olevaid) 53 protsenti ning rõivaid, jalatseid ja sporditarbeid 51 protsenti.

Veidi alla kolmveerandi ehk 73 protsenti e-kaubanduse kasutajatest ostis esimeses kvartalis internetist kaupu või teenuseid kuni viiel korral. Tihedamini ehk 3–5 korda ostsid internetist nooremad ehk 16–24-aastased ning harvem ehk 1–2 korda eakamad ehk 65–74-aastased e-kaubanduse kasutajad.

Internetist ostetud kaupade maksumus jäi 43 protsendil juhtudest vahemikku 100–499 eurot. Üle 500 euro eest internetist ostjate hulgas oli mehi rohkem kui naisi. Võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga suurenes internetist tihedamini kui viis korda ostjate osatähtsus kolm protsendipunkti ning üle 500 euro kulutajate osatähtsus kaks protsendipunkti.

Ettevõtlusvaldkonnas on üha enam hakanud levima pilveteenuste kasutamine, mille eesmärk on jagada veebi kaudu ressurssi – tarkvara, riistvara või nende kombinatsioone. Enam kui viiendik Eesti ettevõtetest on ostnud tasulisi pilveteenuseid.

Pilveteenustest kasutatakse enim finants- ja rakendustarkvara, kontoritarkvara, failide säilitamise ja salvestamise teenust ning e-postiteenuseid. Suurimad tasulise pilveteenuse kasutajad on info- ja side valdkonna ettevõtted ehk 54 protsenti, kes on ka ise pilveteenuste pakkujad.

Uue trendina on kiirelt levimas suurandmete (big data) kasutamine. Suurandmed tekivad digitehnoloogia rakendamisel ja neid edastatakse automaatselt seadmest seadmesse.
Niisugused andmed tekivad näiteks tootmisprotsessi sensoritelt, erinevate tehingute logidena aga ka erinevate sotsiaalmeedia tegevuste kaudu. Suurandmeid on analüüsinud 13 protsenti Eesti ettevõtetest ning enamikus neist analüüsisid suurandmeid ettevõtte oma töötajad.

Kõige rohkem analüüsivad suurandmeid info- ja side valdkonna ettevõtted ehk 29 protsenti, veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitlusega tegelevad ettevõtted 28 protsenti ning finants- ja kindlustusettevõtted 21 protsenti.

Toimetaja: Marek Kuul



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema