Peaministri majanduskasvu töörühm on tööga lõpusirgel ({{commentsTotal}})

Töörühm oma esimesel kohtumisel peaministri juures.
Töörühm oma esimesel kohtumisel peaministri juures. Autor/allikas: riigikantselei

Eelmise aasta novembris tööd alustanud peaministri majanduskasvu töörühm on lõpusirgel ja esitab mõne nädala pärast peaminister Taavi Rõivasele töö tulemused ja ettepanekud Eesti majanduskasvu kiirendamiseks.

"Me oleme selle töö viimases faasis. Täpset kuupäeva ei oska öelda, tänagi on järjekordne koosolek. Oleme teemad, mis me selle aja jooksul suutsime tõstatada, läbi käinud ja oleme neid kokku tõmbamas. Oleme välja sõelumas, mida nendest paljudest teemadest, mille üle arutletud sai, esile tõsta ja mis jätta tulevasteks aruteludeks hetkel kõrvale," ütles töörühma juht Erkki Raasuke ERR-ile. 

Raasuke rääkis, et töö algas juba eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses saadi väiksemates teemadegruppides kokku. "Kohtusime kolm-neli korda. Sealt saime sisendi ja edasi hakkasime neid sisendeid suuremas, kümneliikmelises grupis läbi arutama. Selle töö käigus tuli üles ka uusi ja kõrvalteemasid," sõnas ta. 

Raasukese sõnul on grupp koos käinud kuus-seitse korda ja enne joone alla tõmbamist on veel paar kohtumist ees.

Konkreetsetest ettepanekutest Raasuke veel rääkida ei soovinud, ent üks teema, mille kallal töörühm tema sõnul pead murdis, on juhtimiskvaliteedi tõstmine. 

"Meie töö algas olukorra analüüsiga. Meil ei ole otseselt midagi katki ja keegi ei ole aeglases majanduskasvus süüdi. Meie olukorras ei ole ka teab-mis palju unikaalsust. Väga mitmed meiega viimasel 20-30 aastal ajalugu läbi käinud riigid on vastamisi sarnaste väljakutsetega. Küsimus on selles, kuidas meie otsustame neid edasi lahendada," selgitas Raasuke töögrupi prioriteete. 

"Me proovime seda teha võimalikult konkreetselt. Aga samas on ka teemasid, millest me juba oleme rääkinud. Tegemist ei ole ühe või teise lihtsa ja sirgjoonelise reformiga. Neid ettepanekuid on mitmest erinevast valdkonnast ja nendest ei ole ka midagi üllatuslikku. Kõik tunnevad need teemad ära, nendest on räägitud," lisas Raasuke veel. 

Eelmise aasta 10. novembril alustas peaminister Taavi Rõivase kutsel tööd eri majandusvaldkondades edukatest ekspertidest koosnev töörühm, kelle esmane ülesanne on sõnastada majanduskasvu kiirendamise võimalused. 

Töögrupi liikmed on Erkki Raasuke, Ardo Hansson, Ruth Oltjer, Margit Härma, Taavi Veskimägi, Urmas Varblane, Seth Lackmann, Rain Rannu, Maris Lauri, Väino Kaldoja. Samuti osalevad töögrupis Riigikantselei strateegiabüroo ja peaministri nõunikud.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: