Populistide edu Berliini valimistel suurendab survet Merkelile ({{commentsTotal}})

{{1474276932000 | amCalendar}}

Saksa kantsleri Angela Merkel kristlikele demokraatidele sai Berliini liidumaa valimistel osaks järjekordne kaotus, edu saatis taas parempopulistlikku AfD-i, mis vastustab Merkeli liberaalset põgenikepoliitikat.

Berliini valimised olid viiendad regionaalvalimised järjest, kus Merkeli kristlikke demokraate (CDU) tabas kaotus, valijate pahameel seoses miljoni migrandi ja põgeniku saabumisega eelmisel aastal on järgmise aasta üldvalimiste eel löönud Merkeli kindla positsiooni kõikuma.

Valimisvõidu võttis Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD) 21,6-protsendise toetusega, kaotades eelmiste valimistega võrreldes 6,7 protsenti oma toetusest. CDU jäi 17,6-protsendise toetusega teiseks, kaotades toetust 5,7 protsenti.

Kolmandaks tuli 15,6 protsendiga Vasakliit (eelmistel valimistel vaid 3,9 protsenti) ning neljandaks AfD 14,2-protsendiga.

Konservatiivide bloki häälekas kriitik Markus Söder nimetas valimisi "äratuskellaks", mis peaks sundima valitsust kehtestama sisserändele karme piiranguid.

"Kristlikud demokraadid riskivad kestva ja hiiglasliku usalduse kaotusega oma tuumikvalijate seas," ütles Söder päevalehele Bild.

Kantsler Angela Merkel tunnistas, et vastutab CDU valimistulemuse eest. Ta ütles, et kahetseb eelmise aasta migrandikriisiga tehtud vigu. "Kui ma saaksin, siis pööraksin aega mitu aastat tagasi, et paremini valmistuda," ütles ta ajakirjanikele.

Sotsiaaldemokraatidel tuleb aga nüüd mõtlema hakata, kellega Saksamaa pealinna valitsemiseks uus koalitsioon luua. Ilmselt luuakse see koos rohelistega, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kõik algab sellest, et meil on palju ühist rohelistega. Ma arvan, et selle põhjal on võimalik kokku leppida, kuid et näha, kui suur osa sellest, milles me rohelistega kokku lepime, järgmise viie aasta jooksul püsima jääb, on meil vaja põhjalikke kõnelusi," ütles Berliini sotsiaaldemokraadist linnapea Michael Müller.

Analüütikute hinnangul sunnib toetuse kahanemine Euroopa mõjukaimaks riigijuhiks peetavat Merkelit keskenduma sisepoliitikale ajal, mil Euroopa Liit on raskustes seoses viletsa majanduskasvu, kasvavate erimeelsustega rändepoliitika üle ning Suurbritannia eelseisva lahkumisega blokist.

Poliitikavaatlejad peavad populistide järsku tõusu äratuskellaks mitte ainult kaotusvalu kannatavaile kristlikele demokraatidele, vaid kõigile vanadele parteidele. Seisnes ju Berliini tegelikkus viimase viie aasta jooksul allakäivates avalikes teenustes, lagunevais koolimajades, pidevalt hilinevais rongides ning sama pidevas korterikriisis. Kogu frustratsiooni nende teemade pärast elasid pettunud kodanikud nüüd välja Alternatiivi Saksamaale valides.

Toimetaja: Priit Luts, Merili Nael

Allikas: ERR/BNS



Ida-Euroopas müüakse sadu tooteid, mille kvaliteet on Lääne-Euroopa sama nimega kaubast kehvem.

EL volinik ERR-ile: "toidurassism" puudutab sadu tooteid

Euroopa Komisjoni tarbijaõiguste volinik ütles ERR-ile, et nn toidurassism, kus Ida-Euroopas müüdavad kaubad on samanimelistest Lääne-Euroopas müüdavatest kaupadest kehvema kvaliteediga, on massiline. Komisjon töötas välja juhised nähtusega paremaks võitlemiseks, mis tuleb liikmesriikides nüüd käibele võtta.

ERAKONDADE REITINGUD

Tallinn valib: leia kõige keskilikum, sotsilikum ja EKRElikum linnaosa

KIRJANIKE LIIT 95
Saksamaa valimised
Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: