Saarts: presidendivalimiste kaalukeeleks saavad parteitud valijamehed ja sotsid ({{commentsTotal}})

Sotsiaaldemokraadid riigikogus.
Sotsiaaldemokraadid riigikogus. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Politoloog Tõnis Saarts nentis, et sel korral on presidendivalimistel ebamäärasust rohkem. Kaalukeeleks saavad tema sõnul parteitud valijamehed ja sotsiaaldemokraadid.

"On väga keeruline öelda, kes võiks saada teise vooru valimiskogus. Välja on käidud praegu kolm favoriiti: Marina Kaljurand, Siim Kallas ja Mailis Reps. Nähakse ka mingeid šansse Allar Jõksil, aga vähesemal määral. Ühtegi prognoosi ma praegu teha ei julge, välja arvatud see, et kandidaatide võimalused on üsna tasavägised," ütles Saarts Vikerraadio saates "Uudis +".

"Reformierakond ja Keskerakond kindlasti on kõige rohkemate valijameestega ja nende erakondade eelistustest sõltub väga palju. Ilmselt lõplikuks kaalukeeleks saavad ikkagi parteitud valijamehed või need, kes ei järgi oma erakonna liini nii selgelt," lisas ta.

Samuti on Saartsi sõnul suure kaaluga sotsiaaldemokraatide eelistus. "Kui nad otsustavad nii, et igaüks hääletab vastavalt oma südametunnistusele, siis on see määramatus veel suurem. Kui nad otsustavad, et nad toetavad ühte või teist kandidaati ja nad tõepoolest ka kontrollivad oma valijamehi, siis tõenäosus, et see kandidaat, keda toetatakse, saab teise voori, on üsna suur," arutles Saarts.

Saarts arvas, et oma kandidaadiga ehk Eiki Nestoriga sotsiaaldemokraadid enam välja ei lähe. "Sellest on mitmed nende liidrid juba märku andnud," märkis ta.

Võimalus, et valimiskogus presidenti ära ei valita, on Saartsi hinnangul ka päris suur. "See oleneb paljuski sellest, millised kandidaadid saavad teise vooru. Ja kui üks neist kandidaatidest on täiesti vastuvõetamatu ennekõike ühele suurele erakonnale, siis see tõenäosus, et presidenti ära ei valita, on kindlasti suurem," rääkis Saarts.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: