Rain Kooli: juubilarist "Naapurivisa" külvas seemne Eesti iseseisvuse taastamiseks ({{commentsTotal}})

Eesti Televisioonis eelmisel nädalal valitsenud leinameeleoludes läks kuidagi märkamatult mööda üks huvitav juubel. Eile, 18. septembril möödus nimelt 50 aastat Eesti ja Soome ringhäälingute ühissaate ”Naapurivisa” esimese saate tegemisest.

Tänapäeval mäletavad seda vähesed. Kuna ma ise ka sündisin alles pärast seda, kui saade oli lõpetatud, olen näinud ”Naapurivisa” vaid arhiivist leiduvate salvestistena. Kuid omal ajal oli see palju enamat kui lihtsalt telesaade.

”Naapurivisa” oli oma ülesehituselt üsna tavaline telemälumäng, milles olid vastamisi kaks kolmeliikmelist võistkonda. Eestit esindasid algselt kolm legendi – Hardi Tiidus, Valdo Pant ja Voldemar Panso –, kellest Panso vahetas hiljem välja hilisem legend Toomas Uba. Soome võistkonna moodustasid omaaegne kuulus mälumängur Esko Kivikoski, ajaloolane Erkki Holvikivi ja entsüklopedist Keijo Virtamo.

Kohtunikud olid samuti oma valdkonna tähed: keeleteadlane Paul Ariste ja tema Soome kolleegi Lauri Posti. Mälumängu sekka esinesid aga mõlema riigi artistid.

Tavatuks tegi saate juba ainuüksi selle kakskeelsus ning tehniline teostus kahes linnas, mis olid veel kaugel tänasest Talsinki-kaksiklinnast. Ajalooliseks muutis selle aga see võimas kultuuriline ja vaimne sild, mis üle varem kaht vennasrahvast lahutanud Soome lahe ehitati. Ka poliitiliselt oli ”Naapurivisa” midagi enneolematut: kaks erinevatesse poliitilistesse süsteemidesse kuulunud maad tegid koostööd, mille eesmärk polnud propaganda levitamine, vaid lihtsa elurõõmu, headuse ja õnnelikkuse vahendamine.

Teatud mõttes tähendas sellise saate eetrisseminek soomlaste jaoks just nimelt Eesti – mitte ENSV – tunnustamist. Eestlaste jaoks oli aga uks Soome, ning seega ka laiemalt Läände kas just täiesti pärani, aga vähemalt praokil, mitte enam lukus. Soome televisioon hakkas oma mõju avaldama ning seda mõju ei saa alahinnata. Mõne siinmail elanud noore inimese – kelle hulka kuulub ka siinkõneleja – identiteedi kujunemisel on just lapsest peale Soome televisiooni mõjuväljas elamisel ülioluline roll.

Eks selle rolli tunnetamine toonaste Nõukogude võimurite poolt oli ka see, mis ”Naapurivisale” lõpuks saatuslikuks sai. 1970. aasta hooaeg jäi saate jaoks viimaseks, sest nii kohalikud kui ka Moskvast niite tõmbavad kommunistlikud juhid tunnetasid, et eestlaste ja soomlaste side hakkab ohtlikult lähedaseks muutuma.

Ilmselt kardeti, et siinsetele elanikele peale surutud ”autoriteedid” – kellel võis olla jõud ja võim, aga tegelikult mingit autoriteeti nagunii polnud – võivad oma positsioonid kaotada, kui rahvas end liiga vabalt tundma hakkab. Ja 18 aastat hiljem nii juhtuski.

Nii et eile 50-aastaseks saanud ”Naapurivisal” oli oma teerajajalik roll ka Eesti iseseisvuse taastamises.

Eläköön!

Allikas: Vikerraadio kommentaar



"Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures."Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures.
Näiliselt arvukais "kaasmaalasi" kaitsvais ühinguis tegutseb käputäis isikuid

Eestis tegutseb arvukalt niinimetatud kaasmaalaste kaitsega tegelevaid mittetulundusühinguid, kelle hulgas on nii maksuvõlglasi kui ka neid, kellele annetuste ja toetustena jõuab aastas üle saja tuhande euro. Lähemalt vaadates ilmneb, et näiliselt suures hulgas ühingutes tegutseb vaid käputäis aktiviste ning kui üks MTÜ satub raskustesse, luuakse kiiresti uus "keha".

Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.
Jalgpalliliit: kultuuri suursündmuse koht on rahvusringhäälingus

Jalgpalliliit toetab järgmise viie aasta jooksul rahvusringhäälingut sihtotstarbelise toetusega summas kuni 950 000 eurot, mille abil omandas ERR Euroopa rahvuskoondiste tippjalgpalli teleõigused kahe MM-turniiri vahelisel perioodil.

ALGAB FOLK
A-WA! on araabiakeelne väljend millegi rõõmuga kinnitamiseks – eesti keeles võiks see olla umbes jaa! või jess! Sellise nime on endale võtnud õdede bänd Iisraelist.A-WA! on araabiakeelne väljend millegi rõõmuga kinnitamiseks – eesti keeles võiks see olla umbes jaa! või jess! Sellise nime on endale võtnud õdede bänd Iisraelist.
Kairi Leivo soovitused Viljandi folgiks

Täna saab alguse Viljandi pärimusmuusika festival. Äsja raamatu "Viljandi pärimusmuusika festivali lood" ilmutanud ning tänavu folgil õppepealiku rolli täitev Kairi Leivo andis festivaliks omapoolseid soovitusi.

uudised
Teisipäeval kohtusid Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni juures Liibüa rahvusvaheliselt tunnustatud valitsuse peaminister Fayez al-Sarraj (vasakul) ja Liibüa idaosas tegutsev kindral Khalifa Haftar (paremal).Teisipäeval kohtusid Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni juures Liibüa rahvusvaheliselt tunnustatud valitsuse peaminister Fayez al-Sarraj (vasakul) ja Liibüa idaosas tegutsev kindral Khalifa Haftar (paremal).
Prantsusmaa loob Liibüasse asüülitaotlejate keskused

Prantsusmaa rajab "sel suvel" Aafrika põhjarannikul Liibüas menetluskeskused asüülitaotlejatele, kes kavatsevad minna üle Vahemere Euroopasse, teatas Prantsuse president neljapäeval.

HIV nakatatud T-lümfotsüüt ehk T-rakk.HIV nakatatud T-lümfotsüüt ehk T-rakk.
Lõuna-Aafrika poiss seljatas HIV-i, Eesti teadlased kahtlevad

Teateid selle kohta, et imikute varane antiretroviiruse ravi võib aastateks edasi lükata HI-viiruse paljunemist kehas, on tulnud viimase kaheksa aasta jooksul paaril korral. Rahvusvahelisel AIDS-i Ühingu aastakonverentsil esitleti nüüdseks kolmandat sellise ravi juhtumit. Eesti teadlased on selle leiu suhtes skeptilised ning usuvad jätkuvalt, et HIV-i ei ole maailmas veel keegi päriselt seljatanud.

Kaader videostKaader videost
ERR.ee video | Heidy Purga: Viljandis on mingi teistsugune aura

Neljapäeval stardib Viljandis 25. pärimusmuusika festival, mis toob mitmekesise artistideprogrammi päeval ning uhked järelpeod õhtul. Järelpeo korraldajad Heidy Purga ja Bert Prikenfeld rääkisid Viljandi folgi olulisusest.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.

Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.