Rain Kooli: juubilarist "Naapurivisa" külvas seemne Eesti iseseisvuse taastamiseks ({{commentsTotal}})

Eesti Televisioonis eelmisel nädalal valitsenud leinameeleoludes läks kuidagi märkamatult mööda üks huvitav juubel. Eile, 18. septembril möödus nimelt 50 aastat Eesti ja Soome ringhäälingute ühissaate ”Naapurivisa” esimese saate tegemisest.

Tänapäeval mäletavad seda vähesed. Kuna ma ise ka sündisin alles pärast seda, kui saade oli lõpetatud, olen näinud ”Naapurivisa” vaid arhiivist leiduvate salvestistena. Kuid omal ajal oli see palju enamat kui lihtsalt telesaade.

”Naapurivisa” oli oma ülesehituselt üsna tavaline telemälumäng, milles olid vastamisi kaks kolmeliikmelist võistkonda. Eestit esindasid algselt kolm legendi – Hardi Tiidus, Valdo Pant ja Voldemar Panso –, kellest Panso vahetas hiljem välja hilisem legend Toomas Uba. Soome võistkonna moodustasid omaaegne kuulus mälumängur Esko Kivikoski, ajaloolane Erkki Holvikivi ja entsüklopedist Keijo Virtamo.

Kohtunikud olid samuti oma valdkonna tähed: keeleteadlane Paul Ariste ja tema Soome kolleegi Lauri Posti. Mälumängu sekka esinesid aga mõlema riigi artistid.

Tavatuks tegi saate juba ainuüksi selle kakskeelsus ning tehniline teostus kahes linnas, mis olid veel kaugel tänasest Talsinki-kaksiklinnast. Ajalooliseks muutis selle aga see võimas kultuuriline ja vaimne sild, mis üle varem kaht vennasrahvast lahutanud Soome lahe ehitati. Ka poliitiliselt oli ”Naapurivisa” midagi enneolematut: kaks erinevatesse poliitilistesse süsteemidesse kuulunud maad tegid koostööd, mille eesmärk polnud propaganda levitamine, vaid lihtsa elurõõmu, headuse ja õnnelikkuse vahendamine.

Teatud mõttes tähendas sellise saate eetrisseminek soomlaste jaoks just nimelt Eesti – mitte ENSV – tunnustamist. Eestlaste jaoks oli aga uks Soome, ning seega ka laiemalt Läände kas just täiesti pärani, aga vähemalt praokil, mitte enam lukus. Soome televisioon hakkas oma mõju avaldama ning seda mõju ei saa alahinnata. Mõne siinmail elanud noore inimese – kelle hulka kuulub ka siinkõneleja – identiteedi kujunemisel on just lapsest peale Soome televisiooni mõjuväljas elamisel ülioluline roll.

Eks selle rolli tunnetamine toonaste Nõukogude võimurite poolt oli ka see, mis ”Naapurivisale” lõpuks saatuslikuks sai. 1970. aasta hooaeg jäi saate jaoks viimaseks, sest nii kohalikud kui ka Moskvast niite tõmbavad kommunistlikud juhid tunnetasid, et eestlaste ja soomlaste side hakkab ohtlikult lähedaseks muutuma.

Ilmselt kardeti, et siinsetele elanikele peale surutud ”autoriteedid” – kellel võis olla jõud ja võim, aga tegelikult mingit autoriteeti nagunii polnud – võivad oma positsioonid kaotada, kui rahvas end liiga vabalt tundma hakkab. Ja 18 aastat hiljem nii juhtuski.

Nii et eile 50-aastaseks saanud ”Naapurivisal” oli oma teerajajalik roll ka Eesti iseseisvuse taastamises.

Eläköön!

Allikas: Vikerraadio kommentaar



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: