Rain Kooli: juubilarist "Naapurivisa" külvas seemne Eesti iseseisvuse taastamiseks ({{commentsTotal}})

Eesti Televisioonis eelmisel nädalal valitsenud leinameeleoludes läks kuidagi märkamatult mööda üks huvitav juubel. Eile, 18. septembril möödus nimelt 50 aastat Eesti ja Soome ringhäälingute ühissaate ”Naapurivisa” esimese saate tegemisest.

Tänapäeval mäletavad seda vähesed. Kuna ma ise ka sündisin alles pärast seda, kui saade oli lõpetatud, olen näinud ”Naapurivisa” vaid arhiivist leiduvate salvestistena. Kuid omal ajal oli see palju enamat kui lihtsalt telesaade.

”Naapurivisa” oli oma ülesehituselt üsna tavaline telemälumäng, milles olid vastamisi kaks kolmeliikmelist võistkonda. Eestit esindasid algselt kolm legendi – Hardi Tiidus, Valdo Pant ja Voldemar Panso –, kellest Panso vahetas hiljem välja hilisem legend Toomas Uba. Soome võistkonna moodustasid omaaegne kuulus mälumängur Esko Kivikoski, ajaloolane Erkki Holvikivi ja entsüklopedist Keijo Virtamo.

Kohtunikud olid samuti oma valdkonna tähed: keeleteadlane Paul Ariste ja tema Soome kolleegi Lauri Posti. Mälumängu sekka esinesid aga mõlema riigi artistid.

Tavatuks tegi saate juba ainuüksi selle kakskeelsus ning tehniline teostus kahes linnas, mis olid veel kaugel tänasest Talsinki-kaksiklinnast. Ajalooliseks muutis selle aga see võimas kultuuriline ja vaimne sild, mis üle varem kaht vennasrahvast lahutanud Soome lahe ehitati. Ka poliitiliselt oli ”Naapurivisa” midagi enneolematut: kaks erinevatesse poliitilistesse süsteemidesse kuulunud maad tegid koostööd, mille eesmärk polnud propaganda levitamine, vaid lihtsa elurõõmu, headuse ja õnnelikkuse vahendamine.

Teatud mõttes tähendas sellise saate eetrisseminek soomlaste jaoks just nimelt Eesti – mitte ENSV – tunnustamist. Eestlaste jaoks oli aga uks Soome, ning seega ka laiemalt Läände kas just täiesti pärani, aga vähemalt praokil, mitte enam lukus. Soome televisioon hakkas oma mõju avaldama ning seda mõju ei saa alahinnata. Mõne siinmail elanud noore inimese – kelle hulka kuulub ka siinkõneleja – identiteedi kujunemisel on just lapsest peale Soome televisiooni mõjuväljas elamisel ülioluline roll.

Eks selle rolli tunnetamine toonaste Nõukogude võimurite poolt oli ka see, mis ”Naapurivisale” lõpuks saatuslikuks sai. 1970. aasta hooaeg jäi saate jaoks viimaseks, sest nii kohalikud kui ka Moskvast niite tõmbavad kommunistlikud juhid tunnetasid, et eestlaste ja soomlaste side hakkab ohtlikult lähedaseks muutuma.

Ilmselt kardeti, et siinsetele elanikele peale surutud ”autoriteedid” – kellel võis olla jõud ja võim, aga tegelikult mingit autoriteeti nagunii polnud – võivad oma positsioonid kaotada, kui rahvas end liiga vabalt tundma hakkab. Ja 18 aastat hiljem nii juhtuski.

Nii et eile 50-aastaseks saanud ”Naapurivisal” oli oma teerajajalik roll ka Eesti iseseisvuse taastamises.

Eläköön!

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Poliitikud saates "Foorum".

Helme: toetuste jagamise probleem ei puuduta ainult Simsonit

Majandusminister Kadri Simsoni puhul on tõstatatud küsimus, kas ta on valitsuses seakasvatuse toetuste läbirääkimistel osaledes õigesti käitunud, arvestades oma elukaaslase tegutsemist samas valdkonnas, kuid riigikogu EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul on probleem laiem ja puudutab ka paljusid teisi poliitikuid.

kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

tehnikakommentaar
Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: