Rain Kooli: juubilarist "Naapurivisa" külvas seemne Eesti iseseisvuse taastamiseks ({{commentsTotal}})

Eesti Televisioonis eelmisel nädalal valitsenud leinameeleoludes läks kuidagi märkamatult mööda üks huvitav juubel. Eile, 18. septembril möödus nimelt 50 aastat Eesti ja Soome ringhäälingute ühissaate ”Naapurivisa” esimese saate tegemisest.

Tänapäeval mäletavad seda vähesed. Kuna ma ise ka sündisin alles pärast seda, kui saade oli lõpetatud, olen näinud ”Naapurivisa” vaid arhiivist leiduvate salvestistena. Kuid omal ajal oli see palju enamat kui lihtsalt telesaade.

”Naapurivisa” oli oma ülesehituselt üsna tavaline telemälumäng, milles olid vastamisi kaks kolmeliikmelist võistkonda. Eestit esindasid algselt kolm legendi – Hardi Tiidus, Valdo Pant ja Voldemar Panso –, kellest Panso vahetas hiljem välja hilisem legend Toomas Uba. Soome võistkonna moodustasid omaaegne kuulus mälumängur Esko Kivikoski, ajaloolane Erkki Holvikivi ja entsüklopedist Keijo Virtamo.

Kohtunikud olid samuti oma valdkonna tähed: keeleteadlane Paul Ariste ja tema Soome kolleegi Lauri Posti. Mälumängu sekka esinesid aga mõlema riigi artistid.

Tavatuks tegi saate juba ainuüksi selle kakskeelsus ning tehniline teostus kahes linnas, mis olid veel kaugel tänasest Talsinki-kaksiklinnast. Ajalooliseks muutis selle aga see võimas kultuuriline ja vaimne sild, mis üle varem kaht vennasrahvast lahutanud Soome lahe ehitati. Ka poliitiliselt oli ”Naapurivisa” midagi enneolematut: kaks erinevatesse poliitilistesse süsteemidesse kuulunud maad tegid koostööd, mille eesmärk polnud propaganda levitamine, vaid lihtsa elurõõmu, headuse ja õnnelikkuse vahendamine.

Teatud mõttes tähendas sellise saate eetrisseminek soomlaste jaoks just nimelt Eesti – mitte ENSV – tunnustamist. Eestlaste jaoks oli aga uks Soome, ning seega ka laiemalt Läände kas just täiesti pärani, aga vähemalt praokil, mitte enam lukus. Soome televisioon hakkas oma mõju avaldama ning seda mõju ei saa alahinnata. Mõne siinmail elanud noore inimese – kelle hulka kuulub ka siinkõneleja – identiteedi kujunemisel on just lapsest peale Soome televisiooni mõjuväljas elamisel ülioluline roll.

Eks selle rolli tunnetamine toonaste Nõukogude võimurite poolt oli ka see, mis ”Naapurivisale” lõpuks saatuslikuks sai. 1970. aasta hooaeg jäi saate jaoks viimaseks, sest nii kohalikud kui ka Moskvast niite tõmbavad kommunistlikud juhid tunnetasid, et eestlaste ja soomlaste side hakkab ohtlikult lähedaseks muutuma.

Ilmselt kardeti, et siinsetele elanikele peale surutud ”autoriteedid” – kellel võis olla jõud ja võim, aga tegelikult mingit autoriteeti nagunii polnud – võivad oma positsioonid kaotada, kui rahvas end liiga vabalt tundma hakkab. Ja 18 aastat hiljem nii juhtuski.

Nii et eile 50-aastaseks saanud ”Naapurivisal” oli oma teerajajalik roll ka Eesti iseseisvuse taastamises.

Eläköön!

Allikas: Vikerraadio kommentaar



SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.