Tähtaeg läheneb, kuid napilt pool avalikust sektorist on e-arvetele üle läinud ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Rahandusministeerium pole rahul e-arvetele ülemineku tempoga ning seetõttu võib projekt plaanitust kallimaks minna.

Masintöödeldavatele arvetele ehk e-arvetele üleminekul võttis rahandusministeerium valitsuse tegevusprogrammi alusel eesmärgiks teha era- ja avaliku sektori vaheline e-arvetega arveldamine kohustuslikuks 2016. aasta lõpuks.

"Kahjuks näeme igakuiselt koostatavast raportist, et avalikus sektoris ei ole ülemineku tempo olnud selline, nagu rahandusministeerium projekti algul sihiks seadis, et 50% asutustest on valmis e-arveid vastu võtma 2016. aasta veebruariks," märgib ministeerium kirjas omavalitsustele.

Tegelikult saavutati 50% tase alles tänavu juunis ning praeguseks on e-arvetele läinud üle 52% avalikust sektorist.

"Sellest tulenevalt tekib surve majandustarkvarade teenusepakkujatele ja e-arvete operaatoritele, mis omakorda võib kergitada hinda," hoiatas ministeerium.

Nii saatiski rahandusministeerium teistele ministeeriumidele, linnapeadele ja omavalitsusjuhtidele kirja, milles palub kutsuda valitsemisalas tegutsevaid sihtasutusi, mittetulundusühinguid ja äriühinguid mitte viivitama e-arvetele üleminekuga.

Toimetaja: Priit Luts



Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: