Rootsi saatis Gotlandile väed info põhjal, mis osutas Venemaa ohule ({{commentsTotal}})

Rootsi Skaraborgi soomusrügemendi rühm õppustel Visbys.
Rootsi Skaraborgi soomusrügemendi rühm õppustel Visbys. Autor/allikas: Scanpix / Reuters / TT

Info Venemaast lähtuva ohu suurenemise kohta oli otsustav tegur paigutada Gotlandi saarele planeeritust varem Rootsi relvaüksused, kirjutas ajaleht Dagens Nyheter esmaspäeval.

Ajalehe teatel on oht ja selle iseloom tunnistatud ülisalajaseks ning seda ei saa valitsuse otsuseta avalikustada, vahendas uudisteportaal The Local.

Rootsi relvajõudude ülemjuhataja Micael Bydén ja kaitseminister Peter Hultqvist on alates suvest rääkinud riigi julgeolekuolukorra halvenemisest. Armee teatas üksuste valmisoleku välkkontrollide alustamisest ning saatis 150-mehelise üksuse riigi keskosast Skövdest Gotlandile õppustele.

Eelmisel kolmapäeval andis relvajõudude ülemjuhataja korralduse üksuse jäämiseks saarele. Sellega toodi varasemaks senine otsus paigutada relvajõud strateegilise asukohaga Gotlandile alates 2017. aasta lõpust.

"Luurepildis on midagi juhtunud, kuid rahvas ei tea, mis täpselt. Kuid me näeme selle tagajärgi. Sõjaväeüksuse kiire paigutamine Gotlandile on erandlik," ütles luureanalüüsi professor Wilhelm Agrell ajalehele.

Rootsi kaitsejõudude pressiesindaja Jesper Tengroth eitas, nagu olnuks otsuse taga väed Gotlandile jätta mingi konkreetne sündmus.

"Pigem on selle taga aja jooksul halvenenud olukord meie ümbruses. Mis puutub Dagens Nyheteri infosse, siis oma luuretööd me ei kommenteeri," ütles Tengroth uudisteagentuurile TT.

Opositsiooniliste moderaatide kaitsepoliitika kõneisik Hans Wallmark ütles, et kuigi valitsus ei ole teda Venemaast lähtuva ohu kasvust teavitanud, ei tulnud ajalehes avaldatud info talle üllatusena.

"See näitab julgeolekupildi pidevat halvenemist Läänemere ümbruses," ütles Wallmark TT-le.

Rootsi lõpetas sõjaväelaste alalise kohaloleku Ojamaal 2005. aastal ning valitsus otsustas 2015. aasta märtsis taastada sõjalise kohaloleku saarel.

Allikas: BNS



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: