Rootsi saatis Gotlandile väed info põhjal, mis osutas Venemaa ohule ({{commentsTotal}})

Rootsi Skaraborgi soomusrügemendi rühm õppustel Visbys.
Rootsi Skaraborgi soomusrügemendi rühm õppustel Visbys. Autor/allikas: Scanpix / Reuters / TT

Info Venemaast lähtuva ohu suurenemise kohta oli otsustav tegur paigutada Gotlandi saarele planeeritust varem Rootsi relvaüksused, kirjutas ajaleht Dagens Nyheter esmaspäeval.

Ajalehe teatel on oht ja selle iseloom tunnistatud ülisalajaseks ning seda ei saa valitsuse otsuseta avalikustada, vahendas uudisteportaal The Local.

Rootsi relvajõudude ülemjuhataja Micael Bydén ja kaitseminister Peter Hultqvist on alates suvest rääkinud riigi julgeolekuolukorra halvenemisest. Armee teatas üksuste valmisoleku välkkontrollide alustamisest ning saatis 150-mehelise üksuse riigi keskosast Skövdest Gotlandile õppustele.

Eelmisel kolmapäeval andis relvajõudude ülemjuhataja korralduse üksuse jäämiseks saarele. Sellega toodi varasemaks senine otsus paigutada relvajõud strateegilise asukohaga Gotlandile alates 2017. aasta lõpust.

"Luurepildis on midagi juhtunud, kuid rahvas ei tea, mis täpselt. Kuid me näeme selle tagajärgi. Sõjaväeüksuse kiire paigutamine Gotlandile on erandlik," ütles luureanalüüsi professor Wilhelm Agrell ajalehele.

Rootsi kaitsejõudude pressiesindaja Jesper Tengroth eitas, nagu olnuks otsuse taga väed Gotlandile jätta mingi konkreetne sündmus.

"Pigem on selle taga aja jooksul halvenenud olukord meie ümbruses. Mis puutub Dagens Nyheteri infosse, siis oma luuretööd me ei kommenteeri," ütles Tengroth uudisteagentuurile TT.

Opositsiooniliste moderaatide kaitsepoliitika kõneisik Hans Wallmark ütles, et kuigi valitsus ei ole teda Venemaast lähtuva ohu kasvust teavitanud, ei tulnud ajalehes avaldatud info talle üllatusena.

"See näitab julgeolekupildi pidevat halvenemist Läänemere ümbruses," ütles Wallmark TT-le.

Rootsi lõpetas sõjaväelaste alalise kohaloleku Ojamaal 2005. aastal ning valitsus otsustas 2015. aasta märtsis taastada sõjalise kohaloleku saarel.

Allikas: BNS



"Hommik Anuga" pühapäeval, 22. oktoobril

Taavi Kotka: avalikku sektorit ootab ees raputus

IT-visionäär Taavi Kotka sõnul on rikkama riigi jaoks tarvis rohkem inimesi, kes on seotud meie majandusega. Avalikku sektorit ootab tema hinnangul ees raputus, mida eestlased võiksid pioneerina juhtida, mitte kõrvalt pealt vaadata.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: