Mart Helme: Eestis on ootel 5000 noorest vene mehest koosnev riigivastane kolonn ({{commentsTotal}})

Presidendivalimisteks valmistuva Mart Helme (EKRE) väitel on Eestis 5000 hästi organiseeritud ja väljaõpetatud vene rahvusest noort meest, kes on mobiliseeritavad Eesti riigi vastu väga lühikese ajaga.

"Ma võin kinnitada, tuginedes – ma ei ütle, missugustele – teatud andmetele, et meil on organiseeritud 5. kolonn, umbes 5000 hästi organiseeritud ja väljaõpetatud noort meest, kes osalevad mitmesugustes laskeklubides, paintball'i klubides, jahiseltsides ja muudes sellistes. Kellel on brigadirid, kes käivad harjutamas küll Männiku karjääris ja muudes kohtades ja kes on mobiliseeritavad Eesti riigi vastu väga lühikese ajaga," teatas Helme Vikerraadio saates "Reporteritund".

Väitele, et tal tuleb kõvasti ponnistada, et saada kokku kandideerimiseks vajalikud hääled, vastas Mart Helme, et samasuguseid ponnistusi teeb ka "rahva suur lemmik Marina Kaljurand".

"Põhjus on väga lihtne: kohalike omavalitsuste esindajad on ülimalt ettevaatlikud. Nad on manipuleeritavad kõikvõimalike projektirahade, riiklike toetustega. Nad on väga suurel määral erakondlikult seotud ja paljudes volikogudes on vastu võetud otsus, et hästi, sina oled valijamees, hääletu kuidas sa hääletad, aga allkirja sa kellelegi anda ei tohi."

Helme lisas, et mürki ta valimistega seoses "millegi peale võtma ei hakka, välja arvatud see, et minu kandidatuur seatakse üles".

"Minu probleem on väga lihtne: ma pean teise vooru saama. Kui ma teise vooru saan, siis olen ma president," kuulutas Helme saate lõpuosas.

Juhul, kui ta presidendiks valitaks, loobuks Helme suurest osast [presidendi kantselei] ametnikest ja nõunikest.

"President on meil institutsioon, kes saab tugineda kogu riiklikule masinavärgile. Ma mäletan, et Lennart Meri tellis ka minult välisministeeriumist väga palju ja väga sageli analüüse, seisukohti ja memosid. Ma arvan, et ka praegune president võib väga vabalt niimoodi läbi ajada," märkis Helme.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: