ERR Washingtonis: vabariiklastel on keeruline vähemuste hulgas toetust suurendada ({{commentsTotal}})

Seitse nädalat enne USA presidendivalimisi otsivad mõlemad kandidaadid väga hoolikalt võimalusi, kuidas oma toetust suurendada. Vabariiklaste erakonnal on seda aga ebatavaliselt keeruline teha vähemuste hulgas, sest nende kandidaat Donald Trump on solvanud kõiki, kes ei ole valgenahalised.

USA president Barack Obama irvitas nädalavahetusel selle üle, et tema sünnitunnistuse küsimus eelmisel nädalal Donald Trumpile meelde tuli, vahendas ETV saade "Välisilm".

"Mul on jalg kohe kergem. Ma ei teagi nüüd teie kohta, aga ma tunnen tõsiselt kergendust, et kogu see sünnitunnistuse küsimus on selgeks saanud. Ei ISIS, Põhja-Korea, vaesus, kliimamuutus - ükski neist ei ole mind niimoodi vaevanud kui minu sünnitunnistuse õiguspärasus. Ja 124 päeva on veel minna, saime napilt selle ära lahendatud. Viimasel sirgel on see mulle uue energia andnud. Muudes uudistes: Maa on ümmargune, mitte lame," kõneles ta.

Obama on varemgi selle teema üle naernud, kuid see tuletas mustanahalisele valijaskonnale taaskord meelde selle üsna ebameeldiva, rassistliku alatooniga ajalooseiga - Donald Trumpi suure soovi seada kahtluse alla riigi esimese mustanahalise presidendi legitiimsus.

Kui mustanahalise Barack Obama vastaskandidaadid 2008. ja 2012. aastal said vastavalt neli ja kuus protsenti mustanahaliste häältest, siis sel aastal on mõnes arvamusküsitluses Trumpi toetus mustanahaliste hulgas olnud konkreetselt null protsenti ja keskmiselt umbes 2 protsenti. See muidugi võib valimispäeval muutuda.

"Me tegelikult ei tea, kas mustanahalised ameeriklased on entusiastlikud valimamineku suhtes. Miks nad peaksid olema senisest vähem huvitatud? Kõigil Ameerika valijagruppidel on sõltuvalt neile olulistest teemadest väga pikk mälu. Siiamaani on mustanahalisi valijaid, kes on kurjad Clintoniga 2008. aasta valimiskampaania pärast. On mustanahalisi valijaid, kes on siiamaani kurjad Bill Clintoniga sotsiaalkaitsereformi või korrakaitsereformi või mõne muu poliitika pärast," selgitas Howardi ülikooli politoloogiaprofessor Michael Fauntroy.

USA valijaskond on muutumas, kuid kõige suurem osa USA valijatest on ikkagi valged valijad, sest paljud vähemuste esindajad ei pruugi olla kodanikud, samuti on vähemuste esindajad oluliselt nooremad.

"2012. aasta valimistel olid igast kümnest valgest inimesest kaheksa hääleõiguslikud. Enamik ülejäänutest olid alla 18 aasta vanused. Seitse kümnest mustanahalisest olid hääleõiguslikud. Aga Ladina-Ameerika taustaga kodanikest ainult 44 protsenti olid hääleõiguslikud. Mitte ainult selle pärast, et suur hulk neist on alla 18 aasta vanused, vaid suur hulk neist on küll siin legaalselt, aga ei olnud kodakondsust veel omandanud," rääkis mõttekoja Brookings demograafiaekspert Bill Frey.

Seega, kuigi vähemustest on praegu kõige suurem osakaal nii-öelda Ladina-Ameerika taustaga ameeriklastel - neid oli 2012. aasta valimiste ajal 17 protsenti rahvastikust -, siis valimas käinutest moodustasid nad ainult 8 protsenti. Võrdluseks - mustanahalised moodustasid samal ajal rahvastikust ja ka valijatest 12 protsenti.

Mehhiko, Ladina- ja Lõuna-Ameerika taustaga ameeriklased on samuti üsna üheselt Trumpi vastu, kuna ta on ka nendesse rassistlikult suhtunud.

"Neil valimistel on latiinodel kõik mängus ja ma ütlen seda sellepärast, et meie MTÜ jaoks on tegemist esimese korraga, kus lapsevanemad saadavad meile kirju ja annavad märku olukordadest, kus nende lapsed tulevad nuttes koju, sest nende klassikaaslased ütlevad neile, et nad saadetakse riigist välja, kui Trump saab presidendiks. Ja probleem on selles, et 99 protsenti nendest lastest on USA-s sündinud," ütles latiinode valimisõiguse grupi "Voto Latino" president Maria Teresa Kumar.

Lähis-Idast pärit ja islamiusku ameeriklastel on samuti üsna selge suhtumine - mitte toetada kandidaati, kes keelaks ära terve religiooni esindajatel USA-sse tulla.

Kõigist neist aga on nüüdseks kõige selgema üleskutse esitanud oma valijatele Trumpi esimese poliitilise rünnaku sihtmärk, president Barack Obama ise.

"See pole võimalik, et sinu hääl ei loe. Kõik hääled loevad. Pärast seda, kui meil on olnud rekordilised valimisosalused 2008. ja 2012. aastatel, eriti mustanahaliste hulgas, võtan ma seda isikliku solvanguna, solvanguna minu pärandile, kui meie kogukonnad lasevad nüüd end lõdvaks ja ei suuda end nendeks valimisteks aktiveerida. Kui te tahate mulle teha lahkumiskingitust, minge valima!" rääkis Obama.

Toimetaja: Merili Nael



arvustus
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. NO34 "Revolutsioon" - üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Valimisliidud selgitavad | LIPO ja ühistupank on sündinud populismist

Kuigi Savisaare valimisliidu kandidaat Olga Ivanova leiab, et linnapood ehk LIPO on sotsiaalselt vajalik projekt, millega toetatakse eelkõige pensionäre, siis valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik esinumber Erik Vest leiab, et tegemist on populismiga. Eestimaa Roheliste esimees Züleyxa Izmailova tunnistab, et nende erakond pole LIPO ja ühistupanga küsimust oma programmis kajastanud, kuid ta kinnitab, et need asutused võetakse luubi alla.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: