ERR Washingtonis: vabariiklastel on keeruline vähemuste hulgas toetust suurendada ({{commentsTotal}})

Seitse nädalat enne USA presidendivalimisi otsivad mõlemad kandidaadid väga hoolikalt võimalusi, kuidas oma toetust suurendada. Vabariiklaste erakonnal on seda aga ebatavaliselt keeruline teha vähemuste hulgas, sest nende kandidaat Donald Trump on solvanud kõiki, kes ei ole valgenahalised.

USA president Barack Obama irvitas nädalavahetusel selle üle, et tema sünnitunnistuse küsimus eelmisel nädalal Donald Trumpile meelde tuli, vahendas ETV saade "Välisilm".

"Mul on jalg kohe kergem. Ma ei teagi nüüd teie kohta, aga ma tunnen tõsiselt kergendust, et kogu see sünnitunnistuse küsimus on selgeks saanud. Ei ISIS, Põhja-Korea, vaesus, kliimamuutus - ükski neist ei ole mind niimoodi vaevanud kui minu sünnitunnistuse õiguspärasus. Ja 124 päeva on veel minna, saime napilt selle ära lahendatud. Viimasel sirgel on see mulle uue energia andnud. Muudes uudistes: Maa on ümmargune, mitte lame," kõneles ta.

Obama on varemgi selle teema üle naernud, kuid see tuletas mustanahalisele valijaskonnale taaskord meelde selle üsna ebameeldiva, rassistliku alatooniga ajalooseiga - Donald Trumpi suure soovi seada kahtluse alla riigi esimese mustanahalise presidendi legitiimsus.

Kui mustanahalise Barack Obama vastaskandidaadid 2008. ja 2012. aastal said vastavalt neli ja kuus protsenti mustanahaliste häältest, siis sel aastal on mõnes arvamusküsitluses Trumpi toetus mustanahaliste hulgas olnud konkreetselt null protsenti ja keskmiselt umbes 2 protsenti. See muidugi võib valimispäeval muutuda.

"Me tegelikult ei tea, kas mustanahalised ameeriklased on entusiastlikud valimamineku suhtes. Miks nad peaksid olema senisest vähem huvitatud? Kõigil Ameerika valijagruppidel on sõltuvalt neile olulistest teemadest väga pikk mälu. Siiamaani on mustanahalisi valijaid, kes on kurjad Clintoniga 2008. aasta valimiskampaania pärast. On mustanahalisi valijaid, kes on siiamaani kurjad Bill Clintoniga sotsiaalkaitsereformi või korrakaitsereformi või mõne muu poliitika pärast," selgitas Howardi ülikooli politoloogiaprofessor Michael Fauntroy.

USA valijaskond on muutumas, kuid kõige suurem osa USA valijatest on ikkagi valged valijad, sest paljud vähemuste esindajad ei pruugi olla kodanikud, samuti on vähemuste esindajad oluliselt nooremad.

"2012. aasta valimistel olid igast kümnest valgest inimesest kaheksa hääleõiguslikud. Enamik ülejäänutest olid alla 18 aasta vanused. Seitse kümnest mustanahalisest olid hääleõiguslikud. Aga Ladina-Ameerika taustaga kodanikest ainult 44 protsenti olid hääleõiguslikud. Mitte ainult selle pärast, et suur hulk neist on alla 18 aasta vanused, vaid suur hulk neist on küll siin legaalselt, aga ei olnud kodakondsust veel omandanud," rääkis mõttekoja Brookings demograafiaekspert Bill Frey.

Seega, kuigi vähemustest on praegu kõige suurem osakaal nii-öelda Ladina-Ameerika taustaga ameeriklastel - neid oli 2012. aasta valimiste ajal 17 protsenti rahvastikust -, siis valimas käinutest moodustasid nad ainult 8 protsenti. Võrdluseks - mustanahalised moodustasid samal ajal rahvastikust ja ka valijatest 12 protsenti.

Mehhiko, Ladina- ja Lõuna-Ameerika taustaga ameeriklased on samuti üsna üheselt Trumpi vastu, kuna ta on ka nendesse rassistlikult suhtunud.

"Neil valimistel on latiinodel kõik mängus ja ma ütlen seda sellepärast, et meie MTÜ jaoks on tegemist esimese korraga, kus lapsevanemad saadavad meile kirju ja annavad märku olukordadest, kus nende lapsed tulevad nuttes koju, sest nende klassikaaslased ütlevad neile, et nad saadetakse riigist välja, kui Trump saab presidendiks. Ja probleem on selles, et 99 protsenti nendest lastest on USA-s sündinud," ütles latiinode valimisõiguse grupi "Voto Latino" president Maria Teresa Kumar.

Lähis-Idast pärit ja islamiusku ameeriklastel on samuti üsna selge suhtumine - mitte toetada kandidaati, kes keelaks ära terve religiooni esindajatel USA-sse tulla.

Kõigist neist aga on nüüdseks kõige selgema üleskutse esitanud oma valijatele Trumpi esimese poliitilise rünnaku sihtmärk, president Barack Obama ise.

"See pole võimalik, et sinu hääl ei loe. Kõik hääled loevad. Pärast seda, kui meil on olnud rekordilised valimisosalused 2008. ja 2012. aastatel, eriti mustanahaliste hulgas, võtan ma seda isikliku solvanguna, solvanguna minu pärandile, kui meie kogukonnad lasevad nüüd end lõdvaks ja ei suuda end nendeks valimisteks aktiveerida. Kui te tahate mulle teha lahkumiskingitust, minge valima!" rääkis Obama.

Toimetaja: Merili Nael



Reformierakonna kontor.

Kaja Kallase teekonda erakonna juhiks kergeks ei prognoosita

Reformierakond on jälle juhi otsingul. Nõusoleku kandideerida erakonna esimeheks on andnud Reformierakonna aseesimees ja Euroopa Parlamendi saadik Kaja Kallas. Kui kergeks või raskeks võib kujuneda see teekond, analüüsis "Aktuaalne kaamera. Nädal."

kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: