Eesti Panga ökonomistid: alampalga tõus on aidanud vähendada palkade ebavõrdsust ({{commentsTotal}})

Alampalga tõus on aidanud kaasa palkade ebavõrdsuse vähenemisele.
Alampalga tõus on aidanud kaasa palkade ebavõrdsuse vähenemisele. Autor/allikas: Liis Treimann/Postimees/Scanpix

Eesti Panga ökonomistide hinnangul võib alampalga tõus mõjutada lisaks ka ülejäänud, kõrgeimaid palku. Eestis teenib alampalka kolm kuni viis protsenti kõigist täisajaga töötajatest ning sellist palgamõju nimetatakse ülekandeefektiks.

Positiivsed ülekandeefektid teistele palgasaajatele võivad aset leida nii, et madala kvalifikatsiooniga töötajad asendatakse kõrgema kvalifikatsiooniga töötajatega, alampalka kasutatakse võrdlusbaasina palgakujunduses või kui tööandjad soovivad säilitada teatud suhteliste palkade hierarhiat ettevõttes, tõstes alampalga tõstmise tuules ka ülejäänud palku. Nii võibki alampalga tõus mõjutada märkimisväärselt palgajaotust ja selle kaudu keskmise palga tõusu, selgitasid Eesti Panga ökonomistid Jaanika Meriküll ja Karsten Staehr.

Kuna aga Eestis kehtib sama alampalk kõigile töötajatele, ei ole ökonomistide sõnul võimalik alampalga ülekandeefekte tuvastada piirkondade, tegevusalade või ametikohtade võrdlemisel.

14 aasta analüüs näitab, et alampalga tõusu mõju on suurem alumistele protsentiilidele, kuid see väheneb tunduvalt palga lähenedes mediaanpalgale. See tähendab, et alampalk on Eestis aidanud kaasa palkade ebavõrdsuse vähenemisele. Arvestades ülekandeefektide suurusega üle kogu palgajaotuse, tähendab 2014. aasta näitel alampalga üheeurone tõus kõigi täistööajaga töötavate palgasaajate keskmise palga 11-sendist tõusu.

Lisaks analüüsiti uuringus alampalga mõjusid soo, vanuse ja majandustsükli lõikes. Ülekandeefektid on naiste puhul suuremad kui meeste puhul ning üle 45-aastaste palgasaajate puhul suuremad kui alla 45-aastaste palgasaajate puhul. Seega on alampalga ülekandeefektid tugevamad nendes demograafilistes gruppides, kus palgad on üldjuhul madalamad. See tähendab aga ka, et alampalga tõus on aidanud vähendada soolist ja vanuselist palgalõhet Eestis. Palgajaotuse alumises osas olid ülekandeefektid üleilmse majanduskriisi ajal ehk aastatel 2008–2010 väiksemad kui enne või pärast kriisi.

Eesti alampalga mõju teistele palgasaajatele võib ökonomistide hinnangul seostada alampalga olulise rolliga palkade ja hindade kujundamisel, aga ka Eesti majanduse struktuursete iseärasustega, nagu kollektiivsete palgaläbirääkimiste väike roll, palgaläbirääkimiste pidamine jaanuaris, mõningate tasude ja hindade sidumine alampalgaga ning alampalga ja alampalgast veidi suuremate palkade madal tase.

Uuringus kasutati statistikaameti tööjõu-uuringu mikroandmeid aastatest 2001–2014. Uuringus analüüsiti Eesti residentidest täistööajaga palgasaajaid, st välja jäeti osalise tööajaga töötajad, füüsilisest isikust ettevõtjad ja välismaal elavad töötajad. Kasutati netopalka ehk palgasummat, mille töötaja saab kätte pärast makse.

Toimetaja: Merilin Pärli



UUDISED
NATO riigijuhtide ühiuspildil istub Jüri Ratas Donald Trumpi taga Alexis Tsiprase ja Andrzej Duda vahel.
Ratas vestles Trumpiga
Uuendatud: 09:14 
SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.