Sotsid toetavad enamuses presidendiks Marina Kaljuranda - fotod ja video ({{commentsTotal}})

{{1474300037000 | amCalendar}}

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) juhatus ja valijamehed arutasid esmaspäeva õhtul partei presidendieelistusi, otsustasid senist presidendikandidaati Eiki Nestorit enam mitte esitada ning toetavad enamuses valimiskogus Marina Kaljuranda, sest "Eesti on valmis esimeseks naispresidendiks".

"Me ei esita oma kandidaati, kuna presidendivalimised ei ole iludusvõistlus, kus iga partei püüab oma parimaid poegi ja tütreid rahvale näidata. Tuletan meelde, et me valime Eestile presidenti. Meie jaoks on oluline, et president 24. septembril ära valitaks," teatas SDE esimees Jevgeni Ossinovski ERR-i uudisteportaalile vahetult pärast koosoleku lõppu.

"Meie valijameeste seas on tugev toetus Marina Kaljurannal. Arvame, et Eesti on valmis esimeseks naispresidendiks. Kui tema sisepoliitilised tõekspidamised olid algselt üsna laialivalguvad, siis on ta viimastel nädalatel ka sisepoliitilist selgroogu leidmas, mis on suurendanud meie toetust temale. Tänasel kohtumisel fraktsiooniga kinnitas ta, et ebavõrdsus on olulisim probleem Eesti ühiskonnas," teatas erakonna esimees. "Samuti jagab ta meie nägemust avatud Eestist ning kõigi Eesti inimeste võrdsest kohtlemisest. Seega jagab ta sotsiaaldemokraatide tuumikväärtusi."

Samas möönis Ossinovski, et sotsid on demokraatlik erakond ja nende valijamehed on oma otsustes vabad ega pea kindlasti südametunnistuse järgi hääletades endale uut erakonda otsima.

Ossinovski: valitsuse koosseisu otsus ei mõjuta

Jevgeni Ossinovski ütles "Aktuaalse kaamera" otsestuudios, et ühtegi formaalset otsust nad esmaspäeval ei langetanud, ainus otsus oli Eiki Nestori otsus mitte kandideerida.

"Ehkki Eiki Nestor on meie meelest parim kandidaat, saame aru, et iga erakond ei saa oma kandidaati esitada, muidu jääb president Eestile valimata," põhjendas partei esimees toetust Kaljurannale.

Ossinovski eitas võimalust, et nende otsus toetada Marina Kaljuranda, mitte Siim Kallast, nagu on koalitsioonipartneri Reformierakonna seisukoht, võiks viia valitsuse lagunemiseni.

"Presidendivalimised ei mõjuta kuidagi valitsuse koosseisu," leidis Ossinovski. Ta tõdes samas, et Reformierakonna sisemised lõhed presidendikandidaadi valikul ei ole protsessi lihtsustanud.

Sotside toetus ei olnud üksmeelne

Eesti Päevaleht kirjutas teisipäeval, et kõik 42 sotside valijameest siiski kohal ei olnud. Enamik neist oleks ajalehele teadaolevalt soovinud näha kandideerimas Eiki Nestorit, aga kuna ta sealsamas kinnitas, et ei kandideeri, oli SDE valijameeste seas nii Siim Kallase kui ka Marina Kaljuranna pooldajaid.

Eri hinnangutel oli Kaljuranna toetajaid hulga rohkem, teiste arvates jälle enam-vähem Kallase omadega võrdselt. Oli ka neid, kes eelistaksid näiteks Mailis Repsi.

Koosoleku lõpus oli ainus ametlik otsus, et Nestor valimiskogus ei kandideeri. Ehkki üldine poolehoid näis kalduvat Kaljuranna poolele, lepiti kokku, et kui keegi soovib teisiti hääletada, siis seda aktsepteeritakse.

Kaljurand: kutsun üles mind toetama

Marina Kaljuranna meeskond tänas SDE-d toetuse eest.

"Toetus annab kindlust jätkata seismist selle eest, et tulevikus tunneksid ennast Eestis hästi kõik, kes Eesti riigist hoolivad. Sõltumata sellest, kas nad elavad Kihnul või Koerus, maal või linnas, on eestlased või venelased, noored või vanad," seisab Kaljuranna kampaaniajuhi Andreas Kaju saadetud avalduses.

"Kutsun kõiki sotsiaaldemokraatidest valijamehi liituma minu valijameeste ja toetajate meeskonnaga, et rahva arvamusest saaks 24. septembril valimiskogu enamuse arvamus," seisab Marina Kaljuranna nimel saadetud läkituses, milles ta lubab talle antud usalduskrediiti, õiglaselt ja erapooletult kasutada. 

Toimetaja: Merilin Pärli



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: