Eesti pensionifondid investeerivad peamiselt välismaale ({{commentsTotal}})

Eesti pensionifondide valitsejad investeerivad suurema osa varadest välisriikidesse. Eesti majandusse panustati eelmise aasta lõpu seisuga vaid umbes viis protsenti. Lähiajal lisanduvad pankade indeksfondid viivad Eesti majandusest ilmselt raha veelgi rohkem välja. TTÜ vanemteaduri Tõnn Talpsepa hinnangul võiks aktiivselt juhitud pensionifondidele seada nõude, et osa raha tuleb investeerida Eestisse.

Valitsusse jõudnud plaan alandada oluliselt pensionifondi vahetamisega seotud kulusid suurendab fondidevahelist konkurentsi ja tähendab tarbijale senisest rohkem vabadust. Ekspertide hinnangul ei pane lihtsam fondidevahetus otsima likviidsemaid varasid piiri tagant, sest fondid peavad niikuinii investeerima likviidsetesse varadesse.

"Teatud piirangud jäävad ikkagi. Seni on meil neli korda aastas võimalik fondi vahetada - see seab piirangu, et see ei hakkaks liiga tihti juhtuma," selgitas TTÜ vanemteadur Tõnn Talpsepp "Aktuaalsele kaamerale". "See kontingent, kes hakkab fonde vahetama, on pigem väike, mis tähendab reaalselt seda, et ka seniste fondijuhtimise praktikate juures, mida Eestis on kasutatud, see mingeid muutusi fondide jaoks ei tähenda."

Küll aga usub Talpsepp, et meie pensoniturgu hakkavad oluliselt mõjutama indeksfondid, mida plaanivad luua nii LHV, Swedbank kui ka pensioniühistu Tuleva.

"Ma arvan, et indeksfondide turuletulek on äärmiselt positiivne aspekt. Nii nagu teadustööd ja Eesti praktika on näidanud, tekitab keskmine fondijuht kulusid juurde ja ei suuda aktiivselt juhitud fondi puhul teiselt poolt neid tulusid tekitada sellisel määral, mis neid kulusid kataks," põhjendas Talpsepp.

Indeksfondid viivad raha aga pigem Eestist välja. Kuna meie ettevõtete varasid indeksis pole ja Eestis pole ka piisavalt börsiettevõtteid, siis oleks osa, mida kohalikku majandusse investeerida, väike. Talpsepa sõnul tuleks kogu pensioniraha väljavoolu peatamiseks teha muudatusi.

"Kui me seame aktiivselt juhitud pensionifondidele nõude, et vähemalt teatud osa Eestisse investeerida ja tõsta seda järk-järgult, siis meil kogu turg aktiveeruks. Siis meil tekiks ka suurem võimalus indeksfondide loomisel Eesti või Baltkumi suunal või siis ka puhtalt Eestisse investeerivate pensionifondide näol," hindas Talpsepp.

Rahandusministeerium peab aga pensionifondide peamiseks eemärgiks kõrget tootlust. Euroopa Liidu kapitali vaba liikumise nõude tõttu ei saa ka sunduslikult pensionifondide raha Eestisse suunata. Ainult Eesti varadel põhineva fondi võimalikku sündi näevad eksperdid pigem kaugemas tulevikus.

"Põhimõtteliselt võiks ühe sellise fondi teha ja ma arvan, et see kunagi sünnib, aga varad peavad olema turul, muidu ei ole seda võimalik teha. Vastasel juhul ei kaitseks me oma klientide huve," põhjendas LHV majandusanalüütik Heido Vitsur.

Ka Talpsepp ei hinda seda praegu kuigi reaalseks sammuks. "Niikaua, kui see fond oleks väga väike, siis oleks seda võimalik Eestisse investeerida," möönis ta vaid.

Toimetaja: Merilin Pärli



Old Saare juust.Old Saare juust.

Eesti parimaks toiduaineks sai Old Saare juust

Eesti toiduainetööstuse aastakonverentsil andis president Kersti Kaljulaid üle kuldmärgi Eesti parima toiduaine konkursi tänavusele võidutootele, milleks on Saaremaa Piimatööstuse Old Saare juust.

UUDISED
"Suud puhtaks"."Suud puhtaks".
"Suud puhtaks" keskendus vaidlustele Rail Balticu ümber

Rail Baltic on Eesti ühiskonnas kirgi kütnud juba aastaid ning otsustajate laudadele on jõudnud järjekordne tasuvusanalüüs. Selle nädala saade "Suud puhtaks" arutles Rail Balticu teemadel.

USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.
Lõuna-Koreasse saabus USA tuumaallveelaev, pinged piirkonnas kasvavad

Lõuna-Koreasse saabus teisipäeval USA tuumaallveelaev, mis senistel andmetel ei osale USA ja Lõuna-Korea ühisel mereväeõppusel, ütles allikas Lõuna-Korea mereväest.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.