Eesti pensionifondid investeerivad peamiselt välismaale ({{commentsTotal}})

Eesti pensionifondide valitsejad investeerivad suurema osa varadest välisriikidesse. Eesti majandusse panustati eelmise aasta lõpu seisuga vaid umbes viis protsenti. Lähiajal lisanduvad pankade indeksfondid viivad Eesti majandusest ilmselt raha veelgi rohkem välja. TTÜ vanemteaduri Tõnn Talpsepa hinnangul võiks aktiivselt juhitud pensionifondidele seada nõude, et osa raha tuleb investeerida Eestisse.

Valitsusse jõudnud plaan alandada oluliselt pensionifondi vahetamisega seotud kulusid suurendab fondidevahelist konkurentsi ja tähendab tarbijale senisest rohkem vabadust. Ekspertide hinnangul ei pane lihtsam fondidevahetus otsima likviidsemaid varasid piiri tagant, sest fondid peavad niikuinii investeerima likviidsetesse varadesse.

"Teatud piirangud jäävad ikkagi. Seni on meil neli korda aastas võimalik fondi vahetada - see seab piirangu, et see ei hakkaks liiga tihti juhtuma," selgitas TTÜ vanemteadur Tõnn Talpsepp "Aktuaalsele kaamerale". "See kontingent, kes hakkab fonde vahetama, on pigem väike, mis tähendab reaalselt seda, et ka seniste fondijuhtimise praktikate juures, mida Eestis on kasutatud, see mingeid muutusi fondide jaoks ei tähenda."

Küll aga usub Talpsepp, et meie pensoniturgu hakkavad oluliselt mõjutama indeksfondid, mida plaanivad luua nii LHV, Swedbank kui ka pensioniühistu Tuleva.

"Ma arvan, et indeksfondide turuletulek on äärmiselt positiivne aspekt. Nii nagu teadustööd ja Eesti praktika on näidanud, tekitab keskmine fondijuht kulusid juurde ja ei suuda aktiivselt juhitud fondi puhul teiselt poolt neid tulusid tekitada sellisel määral, mis neid kulusid kataks," põhjendas Talpsepp.

Indeksfondid viivad raha aga pigem Eestist välja. Kuna meie ettevõtete varasid indeksis pole ja Eestis pole ka piisavalt börsiettevõtteid, siis oleks osa, mida kohalikku majandusse investeerida, väike. Talpsepa sõnul tuleks kogu pensioniraha väljavoolu peatamiseks teha muudatusi.

"Kui me seame aktiivselt juhitud pensionifondidele nõude, et vähemalt teatud osa Eestisse investeerida ja tõsta seda järk-järgult, siis meil kogu turg aktiveeruks. Siis meil tekiks ka suurem võimalus indeksfondide loomisel Eesti või Baltkumi suunal või siis ka puhtalt Eestisse investeerivate pensionifondide näol," hindas Talpsepp.

Rahandusministeerium peab aga pensionifondide peamiseks eemärgiks kõrget tootlust. Euroopa Liidu kapitali vaba liikumise nõude tõttu ei saa ka sunduslikult pensionifondide raha Eestisse suunata. Ainult Eesti varadel põhineva fondi võimalikku sündi näevad eksperdid pigem kaugemas tulevikus.

"Põhimõtteliselt võiks ühe sellise fondi teha ja ma arvan, et see kunagi sünnib, aga varad peavad olema turul, muidu ei ole seda võimalik teha. Vastasel juhul ei kaitseks me oma klientide huve," põhjendas LHV majandusanalüütik Heido Vitsur.

Ka Talpsepp ei hinda seda praegu kuigi reaalseks sammuks. "Niikaua, kui see fond oleks väga väike, siis oleks seda võimalik Eestisse investeerida," möönis ta vaid.

Toimetaja: Merilin Pärli



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: