Eesti pensionifondid investeerivad peamiselt välismaale ({{commentsTotal}})

Eesti pensionifondide valitsejad investeerivad suurema osa varadest välisriikidesse. Eesti majandusse panustati eelmise aasta lõpu seisuga vaid umbes viis protsenti. Lähiajal lisanduvad pankade indeksfondid viivad Eesti majandusest ilmselt raha veelgi rohkem välja. TTÜ vanemteaduri Tõnn Talpsepa hinnangul võiks aktiivselt juhitud pensionifondidele seada nõude, et osa raha tuleb investeerida Eestisse.

Valitsusse jõudnud plaan alandada oluliselt pensionifondi vahetamisega seotud kulusid suurendab fondidevahelist konkurentsi ja tähendab tarbijale senisest rohkem vabadust. Ekspertide hinnangul ei pane lihtsam fondidevahetus otsima likviidsemaid varasid piiri tagant, sest fondid peavad niikuinii investeerima likviidsetesse varadesse.

"Teatud piirangud jäävad ikkagi. Seni on meil neli korda aastas võimalik fondi vahetada - see seab piirangu, et see ei hakkaks liiga tihti juhtuma," selgitas TTÜ vanemteadur Tõnn Talpsepp "Aktuaalsele kaamerale". "See kontingent, kes hakkab fonde vahetama, on pigem väike, mis tähendab reaalselt seda, et ka seniste fondijuhtimise praktikate juures, mida Eestis on kasutatud, see mingeid muutusi fondide jaoks ei tähenda."

Küll aga usub Talpsepp, et meie pensoniturgu hakkavad oluliselt mõjutama indeksfondid, mida plaanivad luua nii LHV, Swedbank kui ka pensioniühistu Tuleva.

"Ma arvan, et indeksfondide turuletulek on äärmiselt positiivne aspekt. Nii nagu teadustööd ja Eesti praktika on näidanud, tekitab keskmine fondijuht kulusid juurde ja ei suuda aktiivselt juhitud fondi puhul teiselt poolt neid tulusid tekitada sellisel määral, mis neid kulusid kataks," põhjendas Talpsepp.

Indeksfondid viivad raha aga pigem Eestist välja. Kuna meie ettevõtete varasid indeksis pole ja Eestis pole ka piisavalt börsiettevõtteid, siis oleks osa, mida kohalikku majandusse investeerida, väike. Talpsepa sõnul tuleks kogu pensioniraha väljavoolu peatamiseks teha muudatusi.

"Kui me seame aktiivselt juhitud pensionifondidele nõude, et vähemalt teatud osa Eestisse investeerida ja tõsta seda järk-järgult, siis meil kogu turg aktiveeruks. Siis meil tekiks ka suurem võimalus indeksfondide loomisel Eesti või Baltkumi suunal või siis ka puhtalt Eestisse investeerivate pensionifondide näol," hindas Talpsepp.

Rahandusministeerium peab aga pensionifondide peamiseks eemärgiks kõrget tootlust. Euroopa Liidu kapitali vaba liikumise nõude tõttu ei saa ka sunduslikult pensionifondide raha Eestisse suunata. Ainult Eesti varadel põhineva fondi võimalikku sündi näevad eksperdid pigem kaugemas tulevikus.

"Põhimõtteliselt võiks ühe sellise fondi teha ja ma arvan, et see kunagi sünnib, aga varad peavad olema turul, muidu ei ole seda võimalik teha. Vastasel juhul ei kaitseks me oma klientide huve," põhjendas LHV majandusanalüütik Heido Vitsur.

Ka Talpsepp ei hinda seda praegu kuigi reaalseks sammuks. "Niikaua, kui see fond oleks väga väike, siis oleks seda võimalik Eestisse investeerida," möönis ta vaid.

Toimetaja: Merilin Pärli



Reformierakonna kontor.

Kaja Kallase teekonda erakonna juhiks kergeks ei prognoosita

Reformierakond on jälle juhi otsingul. Nõusoleku kandideerida erakonna esimeheks on andnud Reformierakonna aseesimees ja Euroopa Parlamendi saadik Kaja Kallas. Kui kergeks või raskeks võib kujuneda see teekond, analüüsis "Aktuaalne kaamera. Nädal."

kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: