Maanteeamet katsetab teeservade tähistamiseks erinevaid mustreid ja materjale ({{commentsTotal}})

Eesti suuremad maanteed saavad lähitulevikus paremini nähtavad ja ühtlasi ka tuntavad-kuuldavad krobelised teeserva tähistavad jooned, mis aitavad autojuhtidel paremini teel püsida ja loodetavalt vähendavad liiklusõnnetuste hulka. Maanteeamet katsetab selle tarbeks praegu erinevaid mustreid ja materjale.

"Sakiliste ussikeste" rida Rapla ja Kehtna vahelisel teel Raplamaal on üks parima teejoone kandidaat, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Tavaliselt meie jooned on pealt siledad, aga see on natukene teistsugune - pimedas ja kõige rohkem märjal ajal on ta palju paremini nähtavam kui tavaline joon, sest vastu liiklejat on pidevalt sellised nurgad, inimene vaatab seda külje pealt ja seetõttu ta näeb seda palju paremini ja palju valgemana," selgitas maanteeameti liikluskorralduse osakonna juhataja Jaan Tarmak.

Autoroolis olles tekitab muster tuntavat müra.

"Rahvusvahelised uuringud näitavad seda, et tekitades tee servas müra, on võimalik ühe sõiduki õnnetusi vähendada kuni 25 protsenti," ütles Tarmak.

Juba on proovitud ka kamm-mustrit ja täpikesi, aga need pole talvisele tee sahkamisele hästi vastu pidanud. Nüüd loodab maanteeamet, et sakijoon läbib sahatesti edukamalt.

Kehtnas kohatud autojuhid andsid teemärgistusele positiivse hinnangu.

Lisaks krobelistele teeservadele on plaanis teejooni ka laiemaks teha.

Toimetaja: Merili Nael



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: