Ligi: meie taga pole suhete parandamine Venemaaga kunagi olnud ({{commentsTotal}})

Välisminister Jürgen Ligi ütles, et ta on vajadusel nõus kohtuma Venemaa välisministri Sergei Lavroviga, kuigi tipptasemel on suhted Moskvaga suuresti külmutatud. Tema sõnul peaks Eesti naabrina Venemaad tõsiselt võtma ja nii palju kui võimalik, ka hästi läbi saama.

See, kas Eesti peaks kartma Venemaa võimalikku agressiooni, tuleb Ligi sõnul oma tegevusega muuta mõttetuks. Ministri sõnul on Eesti seda praegu ka teinud.

"Oleme palju tööd teinud selleks - viinud oma kaitsekulutuse tasemele, kus meile on väga keeruline kollektiivkaitset mitte pakkuda. Ja Vladimir Putin ja Venemaa seda kõike teavad. Ma usun ikkagi, et ta ka seda plaani ei pea. Isegi kui ta kallaletungi tahaks, siis ta teaks, et sellel ei ole mõtet. Aga ma pakun, et ta ei taha. Tänapäeva maailmas kallaletungid ei tasu ennast ära," rääkis Ligi "Välisilmas".

Ligi kinnitas, et suhete parandamine Venemaaga pole kunagi olnud Eesti taga. Samuti oleks ta nõus kohtuma Venemaa välisministri Sergei Lavroviga.

"Aga tipptasemel on ikkagi suuresti suhted sanktsioonide tõttu külmutatud, nii et see rääkimise ruum on üsna kitsas. Aga tahe on ikkagi puudu olnud pigem seal. Võib-olla me oleme liiga väikesed ja tähtsusetud ja Venemaal on piisavalt kellega suhelda, et meist mööda vaadata, aga naabrina peame teda igal juhul tõsiselt võtma ja hästi läbi saama, nii palju kui see võimalik on, sõltuvalt tema tegudest lähinaabruses," rääkis minister.

Ligi näeb Euroopa armee loomises probleeme

Vastates saatejuhi küsimusele, kas Eesti toetab Euroopa armee loomist, ütles Ligi, et näeb selles probleeme.

"Kõigepealt on ikkagi probleeme selle 2 protsendiga pea kõigil riikidel, on probleeme NATO struktuurides omapanusega NATO võimekustesse, ametikohtadesse ja kui need oleksid täidetud, oleksime optimistlikumad. Teiseks on võimalik ka risk, et tekib mingisugune iseennast taastootev bürokraatlik süsteem," selgitas minister ja lisas, et nii mõnelgi riigil on täitmata lubadusi NATO suhtes.

Samas on tema sõnul Euroopa muust maailmast erinev. "Ajaloolistel põhjustel, poliitilistel põhjustel on Euroopa riikide sõjaline tegevus natuke teistsuguse käekirjaga, teistsugused suhted maailmaga ja lihtsalt sellise riikidevahelise moodustise juurde jõustruktuuri loomine on iseenesest oma loogikaga. Tahetakse koondada seda know-how'd ja peetakse praktiliseks sellist n-ö staapi, kus missioonikogemused kõik tallel hoitakse. Mingis mõttes see koordineerimine, talletamine, iseseisev opereerimine USA-st lahus on ka loogiline," rääkis ta.

"Nii et siin on nii- ja naasuguseid külgi. Eestil on loomulikult valmisolek selles läbi rääkida ja koostööd teha riikidega, kellele see on olulisem. Vaatame, mis lõpptulemus on ja kui konkreetselt seda suudetakse piiritleda," lisas ta.

Toimetaja: Merili Nael



UUDISED
NATO riigijuhtide ühiuspildil istub Jüri Ratas Donald Trumpi taga Alexis Tsiprase ja Andrzej Duda vahel.
Ratas vestles Trumpiga
Uuendatud: 09:14 
SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.