Ligi: meie taga pole suhete parandamine Venemaaga kunagi olnud ({{commentsTotal}})

Välisminister Jürgen Ligi ütles, et ta on vajadusel nõus kohtuma Venemaa välisministri Sergei Lavroviga, kuigi tipptasemel on suhted Moskvaga suuresti külmutatud. Tema sõnul peaks Eesti naabrina Venemaad tõsiselt võtma ja nii palju kui võimalik, ka hästi läbi saama.

See, kas Eesti peaks kartma Venemaa võimalikku agressiooni, tuleb Ligi sõnul oma tegevusega muuta mõttetuks. Ministri sõnul on Eesti seda praegu ka teinud.

"Oleme palju tööd teinud selleks - viinud oma kaitsekulutuse tasemele, kus meile on väga keeruline kollektiivkaitset mitte pakkuda. Ja Vladimir Putin ja Venemaa seda kõike teavad. Ma usun ikkagi, et ta ka seda plaani ei pea. Isegi kui ta kallaletungi tahaks, siis ta teaks, et sellel ei ole mõtet. Aga ma pakun, et ta ei taha. Tänapäeva maailmas kallaletungid ei tasu ennast ära," rääkis Ligi "Välisilmas".

Ligi kinnitas, et suhete parandamine Venemaaga pole kunagi olnud Eesti taga. Samuti oleks ta nõus kohtuma Venemaa välisministri Sergei Lavroviga.

"Aga tipptasemel on ikkagi suuresti suhted sanktsioonide tõttu külmutatud, nii et see rääkimise ruum on üsna kitsas. Aga tahe on ikkagi puudu olnud pigem seal. Võib-olla me oleme liiga väikesed ja tähtsusetud ja Venemaal on piisavalt kellega suhelda, et meist mööda vaadata, aga naabrina peame teda igal juhul tõsiselt võtma ja hästi läbi saama, nii palju kui see võimalik on, sõltuvalt tema tegudest lähinaabruses," rääkis minister.

Ligi näeb Euroopa armee loomises probleeme

Vastates saatejuhi küsimusele, kas Eesti toetab Euroopa armee loomist, ütles Ligi, et näeb selles probleeme.

"Kõigepealt on ikkagi probleeme selle 2 protsendiga pea kõigil riikidel, on probleeme NATO struktuurides omapanusega NATO võimekustesse, ametikohtadesse ja kui need oleksid täidetud, oleksime optimistlikumad. Teiseks on võimalik ka risk, et tekib mingisugune iseennast taastootev bürokraatlik süsteem," selgitas minister ja lisas, et nii mõnelgi riigil on täitmata lubadusi NATO suhtes.

Samas on tema sõnul Euroopa muust maailmast erinev. "Ajaloolistel põhjustel, poliitilistel põhjustel on Euroopa riikide sõjaline tegevus natuke teistsuguse käekirjaga, teistsugused suhted maailmaga ja lihtsalt sellise riikidevahelise moodustise juurde jõustruktuuri loomine on iseenesest oma loogikaga. Tahetakse koondada seda know-how'd ja peetakse praktiliseks sellist n-ö staapi, kus missioonikogemused kõik tallel hoitakse. Mingis mõttes see koordineerimine, talletamine, iseseisev opereerimine USA-st lahus on ka loogiline," rääkis ta.

"Nii et siin on nii- ja naasuguseid külgi. Eestil on loomulikult valmisolek selles läbi rääkida ja koostööd teha riikidega, kellele see on olulisem. Vaatame, mis lõpptulemus on ja kui konkreetselt seda suudetakse piiritleda," lisas ta.

Toimetaja: Merili Nael



Saksa kantsler Angela Merkel.

ERR Berliinis: Schulz Merkeli vastu ei saa

Kui Brüsselis karjääri teinud Martin Schulz kevadel Saksa sotsiaaldemokraatide esinumbri kohale astus, tegi partei populaarsus järsu hüppe. Paljud nägid selles ettekuulutust, et Merkelil on aeg kantsleri koht vabastada.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: