Ligi: meie taga pole suhete parandamine Venemaaga kunagi olnud ({{commentsTotal}})

Välisminister Jürgen Ligi ütles, et ta on vajadusel nõus kohtuma Venemaa välisministri Sergei Lavroviga, kuigi tipptasemel on suhted Moskvaga suuresti külmutatud. Tema sõnul peaks Eesti naabrina Venemaad tõsiselt võtma ja nii palju kui võimalik, ka hästi läbi saama.

See, kas Eesti peaks kartma Venemaa võimalikku agressiooni, tuleb Ligi sõnul oma tegevusega muuta mõttetuks. Ministri sõnul on Eesti seda praegu ka teinud.

"Oleme palju tööd teinud selleks - viinud oma kaitsekulutuse tasemele, kus meile on väga keeruline kollektiivkaitset mitte pakkuda. Ja Vladimir Putin ja Venemaa seda kõike teavad. Ma usun ikkagi, et ta ka seda plaani ei pea. Isegi kui ta kallaletungi tahaks, siis ta teaks, et sellel ei ole mõtet. Aga ma pakun, et ta ei taha. Tänapäeva maailmas kallaletungid ei tasu ennast ära," rääkis Ligi "Välisilmas".

Ligi kinnitas, et suhete parandamine Venemaaga pole kunagi olnud Eesti taga. Samuti oleks ta nõus kohtuma Venemaa välisministri Sergei Lavroviga.

"Aga tipptasemel on ikkagi suuresti suhted sanktsioonide tõttu külmutatud, nii et see rääkimise ruum on üsna kitsas. Aga tahe on ikkagi puudu olnud pigem seal. Võib-olla me oleme liiga väikesed ja tähtsusetud ja Venemaal on piisavalt kellega suhelda, et meist mööda vaadata, aga naabrina peame teda igal juhul tõsiselt võtma ja hästi läbi saama, nii palju kui see võimalik on, sõltuvalt tema tegudest lähinaabruses," rääkis minister.

Ligi näeb Euroopa armee loomises probleeme

Vastates saatejuhi küsimusele, kas Eesti toetab Euroopa armee loomist, ütles Ligi, et näeb selles probleeme.

"Kõigepealt on ikkagi probleeme selle 2 protsendiga pea kõigil riikidel, on probleeme NATO struktuurides omapanusega NATO võimekustesse, ametikohtadesse ja kui need oleksid täidetud, oleksime optimistlikumad. Teiseks on võimalik ka risk, et tekib mingisugune iseennast taastootev bürokraatlik süsteem," selgitas minister ja lisas, et nii mõnelgi riigil on täitmata lubadusi NATO suhtes.

Samas on tema sõnul Euroopa muust maailmast erinev. "Ajaloolistel põhjustel, poliitilistel põhjustel on Euroopa riikide sõjaline tegevus natuke teistsuguse käekirjaga, teistsugused suhted maailmaga ja lihtsalt sellise riikidevahelise moodustise juurde jõustruktuuri loomine on iseenesest oma loogikaga. Tahetakse koondada seda know-how'd ja peetakse praktiliseks sellist n-ö staapi, kus missioonikogemused kõik tallel hoitakse. Mingis mõttes see koordineerimine, talletamine, iseseisev opereerimine USA-st lahus on ka loogiline," rääkis ta.

"Nii et siin on nii- ja naasuguseid külgi. Eestil on loomulikult valmisolek selles läbi rääkida ja koostööd teha riikidega, kellele see on olulisem. Vaatame, mis lõpptulemus on ja kui konkreetselt seda suudetakse piiritleda," lisas ta.

Toimetaja: Merili Nael



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Anett KontaveitAnett Kontaveit
Kontaveit pidi Gstaadi turniiri finaalis vastase paremust tunnistama

Anett Kontaveit (WTA 32.) kaotas Gstaadi tenniseturniiri finaalis hollandlannale Kiki Bertensile (WTA 35.) pea kaks tundi kestnud mängu 4:6, 6:3, 1:6.

Uuendatud: 14:47 
Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema