ERR Moskvas | Politoloog: opositsiooniparteid pole üksi eluvõimelised ({{commentsTotal}})

Mingisuguseid muudatusi eilsed riigiduuma valimised Venemaa ellu ei toonud, sest kindla võidu sai president Vladimir Putini partei Ühtne Venemaa. Opositsioonierakonnad saavutasid erakordselt halvad tulemused - Grigori Javlinski partei Jabloko sai alla kahe protsendi häältest, erakond Parnas, mida juhib Mihhail Kasjanov aga alla protsendi.

Moskvas öeldakse täna, et eilsed valimised möödusid paljudel venemaalastel suvilas või diivanil - hääletamas käis alla 48 protsendi kodanikest, mis on nõukogude aja järgse Venemaa madalaim näitaja, vahendas "Välisilm".

"Mingeid piiranguid valimistel osalemiseks, jaoskondadele ligipääsuks ei olnud. Kõik, kes tahtsid hääletada, said seda teha ja tegid seda. Rääkida sellest, et osalusprotsent oli madal, on tegelikult mõttetu," ütles kaasaegse ideoloogia arengu instituudi asedirektor Gleb Kuznetsov.

Ühtse Venemaa jaoks oli eilne suur võit tänu valimistel osalemise madalale protsendile isegi üllatav ja parteijuhtide sõnul kindlasti nende erakonnale legitiimsust tagav.

"Meie jaoks ei olnud valimistel tähtsad toetusprotsendid, vaid kampaania legitiimsus. Just nimelt kampaania, mida me tegime avatult ja konkreetselt. Lisaks saatsime 1095 valimisjaoskonda oma vaatlejad, et märgata igasuguseid rikkumisi, provokatsioone, mis võinuks kampaania diskrediteerida," selgitas Ühtse Venemaa nõukogu esimees Sergei Neverov.

Ilma valimisreeglite riikumisteta eilne päev siiski ei möödunud. Näiteks Rostovi oblasti valimiskomisjoni liikmed püüdsid varjata kolleegi, kes lasi valimiskasti enda poolt täidetud sedeleid. Venemaa keskvalimiskomisjon reageeris sellele kiiresti ja juba on juhtunu suhtes algatatud kriminaalasi.

Samas märgivad Venemaa politoloogid, et neile selgelt Ühtse Venemaa poolt antud lisahäältele vaatmata ei oleks opositsioon ikkagi suutnud valimiskünnist ületavat tulemust saavutada.

"Üksi võetutena ei ole need parteid eluvõimelised. Mõttekas oleks sellel Lääne-meelsel opositsioonil, inimestel, kes neid toetavad, liituda, luua mõjukas poliitiline jõud. Aga nende mõttetute protsentide pärast üksteise kõri kallal olla ei tasu," kommenteeris Kuznetsov.

"Eks nüüd, alguses tekib opositsioonil depressioon, võimetuse tunne. Kuid tulevikus on küsimus selles, kas tuleb noorte, ambitsioonikate poliitikute põlvkond, kes ei kurda oma jõetuse üle, vaid tahab võita - selliseid poliitikuid on opositsioonis praegu vähe, aga nad on olemas - , või jätkub tõesti ulpimine omaenda jõuetuses, mida on tehtud viimased kaks aastat," ütles fondi Peterburi Poliitika direktor Mihhail Vinogradov.

Vene politoloogide sõnul võib seekordseid valimisi vaadata ka mõneti kui testi järgmiste suurte valimiste eel. 2018. aastal valib Venemaa taas omale presidenti.

"Venemaa jaoks on seekordsed valimised väga tähtsad, sest need näitavad 2018. või ehk juba 2017. aastal toimuvate presidendivalimiste strateegiat," ütles valimisvaatluste organisatsiooni Golos juht Grigori Melkonjants.

Samas leitakse siiski, et presidendivalimiste eelmänguks eilseid valimisi pidada ei tule.

"Kui meil oli varem, tundus, pideva valimiskampaania õhkond, üks kampaania sulas teise, siis nüüd selgub presidendivalimiste stsenaarium ja kontekst siiski alles eraldi ja hiljem," ütles sotsiaalmajanduslike ja poliitiliste uuringute fondi direktor Dmitri Badovski.

Eilne valimisaktiivus näitas, et venemaalastel, kelle eluolu on majanduskriisi tõttu halvenenud, aktiivselt poliitikas osalemiseks praegu tuju ei ole.

Toimetaja: Merili Nael



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema