ERR Moskvas | Politoloog: opositsiooniparteid pole üksi eluvõimelised ({{commentsTotal}})

Mingisuguseid muudatusi eilsed riigiduuma valimised Venemaa ellu ei toonud, sest kindla võidu sai president Vladimir Putini partei Ühtne Venemaa. Opositsioonierakonnad saavutasid erakordselt halvad tulemused - Grigori Javlinski partei Jabloko sai alla kahe protsendi häältest, erakond Parnas, mida juhib Mihhail Kasjanov aga alla protsendi.

Moskvas öeldakse täna, et eilsed valimised möödusid paljudel venemaalastel suvilas või diivanil - hääletamas käis alla 48 protsendi kodanikest, mis on nõukogude aja järgse Venemaa madalaim näitaja, vahendas "Välisilm".

"Mingeid piiranguid valimistel osalemiseks, jaoskondadele ligipääsuks ei olnud. Kõik, kes tahtsid hääletada, said seda teha ja tegid seda. Rääkida sellest, et osalusprotsent oli madal, on tegelikult mõttetu," ütles kaasaegse ideoloogia arengu instituudi asedirektor Gleb Kuznetsov.

Ühtse Venemaa jaoks oli eilne suur võit tänu valimistel osalemise madalale protsendile isegi üllatav ja parteijuhtide sõnul kindlasti nende erakonnale legitiimsust tagav.

"Meie jaoks ei olnud valimistel tähtsad toetusprotsendid, vaid kampaania legitiimsus. Just nimelt kampaania, mida me tegime avatult ja konkreetselt. Lisaks saatsime 1095 valimisjaoskonda oma vaatlejad, et märgata igasuguseid rikkumisi, provokatsioone, mis võinuks kampaania diskrediteerida," selgitas Ühtse Venemaa nõukogu esimees Sergei Neverov.

Ilma valimisreeglite riikumisteta eilne päev siiski ei möödunud. Näiteks Rostovi oblasti valimiskomisjoni liikmed püüdsid varjata kolleegi, kes lasi valimiskasti enda poolt täidetud sedeleid. Venemaa keskvalimiskomisjon reageeris sellele kiiresti ja juba on juhtunu suhtes algatatud kriminaalasi.

Samas märgivad Venemaa politoloogid, et neile selgelt Ühtse Venemaa poolt antud lisahäältele vaatmata ei oleks opositsioon ikkagi suutnud valimiskünnist ületavat tulemust saavutada.

"Üksi võetutena ei ole need parteid eluvõimelised. Mõttekas oleks sellel Lääne-meelsel opositsioonil, inimestel, kes neid toetavad, liituda, luua mõjukas poliitiline jõud. Aga nende mõttetute protsentide pärast üksteise kõri kallal olla ei tasu," kommenteeris Kuznetsov.

"Eks nüüd, alguses tekib opositsioonil depressioon, võimetuse tunne. Kuid tulevikus on küsimus selles, kas tuleb noorte, ambitsioonikate poliitikute põlvkond, kes ei kurda oma jõetuse üle, vaid tahab võita - selliseid poliitikuid on opositsioonis praegu vähe, aga nad on olemas - , või jätkub tõesti ulpimine omaenda jõuetuses, mida on tehtud viimased kaks aastat," ütles fondi Peterburi Poliitika direktor Mihhail Vinogradov.

Vene politoloogide sõnul võib seekordseid valimisi vaadata ka mõneti kui testi järgmiste suurte valimiste eel. 2018. aastal valib Venemaa taas omale presidenti.

"Venemaa jaoks on seekordsed valimised väga tähtsad, sest need näitavad 2018. või ehk juba 2017. aastal toimuvate presidendivalimiste strateegiat," ütles valimisvaatluste organisatsiooni Golos juht Grigori Melkonjants.

Samas leitakse siiski, et presidendivalimiste eelmänguks eilseid valimisi pidada ei tule.

"Kui meil oli varem, tundus, pideva valimiskampaania õhkond, üks kampaania sulas teise, siis nüüd selgub presidendivalimiste stsenaarium ja kontekst siiski alles eraldi ja hiljem," ütles sotsiaalmajanduslike ja poliitiliste uuringute fondi direktor Dmitri Badovski.

Eilne valimisaktiivus näitas, et venemaalastel, kelle eluolu on majanduskriisi tõttu halvenenud, aktiivselt poliitikas osalemiseks praegu tuju ei ole.

Toimetaja: Merili Nael



Saksamaa valimised
Valimiste Valvurite kolmandat autahvlit kommenteeris "Ringvaates" politoloog Tõnis Saarts.

Valimiste Valvurite III "auhtahvel": kohalik lindilõikamine ja putukamürk

Kolmandal nädalal jäi Valimiste Valvurite sõelale palju kohalikke lehti, mis avaliku raha eest trükitud paberil kiitsid näiteks senise võimu eestvedamisel tehtud tööd, näitasid esiküljel kandidaate või lindilõikamisi. Omad koha edetabelist leiab ka IRL-i putukamürgi ja Keskerakonna nn venekeelne hirmukampaania.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: