Ilves: migratsioonileppeid rändesurve lähteriikidega tuleb toetada ({{commentsTotal}})

Toomas Hendrik Ilves
Toomas Hendrik Ilves Autor/allikas: Amanda Voisard/UN Photo

President Toomas Hendrik Ilves kutsus esmaspäeval New Yorgis ÜRO rändetippkohtumise plenaaristungil toetama migratsioonileppeid rändesurve lähteriikidega.

"Rändekriis puudutab paljude riikide paljusid valdkondi ning mõjutab turvalisust, stabiilsust ja arengut maailma eri piirkondades. Just riikide omavaheline koostöö aitab haavatavatel inimestel põgeneda sõja ja terrori, poliitilise või sotsiaalse tagakiusamise, vaesuse ja nälja eest," ütles Ilves.

Riigipead ja valitsusjuhid võtsid tippkohtumisel vastu poliitilise deklaratsiooni, milles kinnitatakse ühist vastutust globaalse rände parema juhtimise ning pagulaste ja põgenike aitamise eest.

Tippkohtumisel osalesid 60 riigi esindajad, ka näiteks Soome, Läti, Egiptuse, Mehhiko, Küprose, Bulgaaria ja Gruusia presidendid, samuti Taani, Jaapani ja Kanada peaministrid ning paljude maade välisministrid.

President Ilves tervitas ÜRO algatust, mis tõi riigipead ja valitsusjuhid esimest korda nii kõrgel tasemel arutama põgenike ja migratsiooniga seotud probleeme ÜRO juhitud ühtses võtmes.

"See võimaldab meil senisest paremini tegeleda lünkadega selle üliolulise teema ülemaailmses lahendamises," nentis Eesti riigipea.

Tema hinnangul on oluline, et konfliktide, vägivalla ja äärmise vaesuse põhjustega tuleb tegeleda migratsiooni lähteriikides.

"Euroopa Liidu algatatud uus partnerlus kolmandate riikidega on siin õige samm. Me usume, et migratsioonilepped rändesurve lähteriikidega, mis arvestavad üksteise huve, aitavad lõpuks kaasa konfliktide rahumeelsele lahendamisele ning parandavad paljude riikide elanike poliitilist, sotsiaalset ja majanduslikku olukorda," märkis Ilves.

Ilves rõhutas oma sõnavõtus, et riigid peavad veelgi rohkem pingutama, kaitsmaks lapsi, kes on sunnitud oma kodumaalt mujale põgenema.

"Tänaseks on maailmas peaaegu 50 miljonit lapspagulast ja -migranti. Lapspagulaste arv on vaid 10 aastaga enam kui kahekordistunud ja kasvab endiselt. See šokeeriv statistika nõuab, et peame tegutsema äärmiselt tõhusalt. Meie kohus on teha laste hääled migratsioonikeerises kuuldavaks ja aidata neil leida kindel jalgealune, kaitse, tervishoid ja haridus – ühesõnaga normaalne elu," märkis Ilves.

Riigipeade ja valitsusjuhtide deklaratsioon koosneb neljast suuremast osast: rändevoogude põhjused ja väljakutsed; riikide valmisolek jagada globaalsest rändest tulenevat koormat; põhimõtted ja kohustused kõigi põgenike, sh pagulaste osas; kohustused ainult pagulaste osas ja jätkutegevused.

ÜRO andmetel oli 2015. aastal maailmas kokku 244 miljonit põgenikku, sealhulgas umbes 40 miljonit sisepõgenikku ja 20 miljonit pagulast. Põgenike koguarv 15 aastaga on suurenenud umbes 70 miljoni ehk 40 protsendi võrra. 104 miljonit tänastest põgenikest ehk 43 protsenti on sündinud Aasias, 62 miljonit ehk 25 protsenti Euroopas. Aafrika on põgenike päritolukohana viiendal kohal 34 miljoni ehk 14 protsendiga.

2015. aastal taotles Euroopa Liidult rahvusvahelist kaitset 1 255 600 inimest. Tänavu kaheksa kuuga on Euroopasse jõudnud 304 993 põgenikku. Euroopa rändekava raames on Eesti praeguse seisuga vastu võtnud 60 pagulast, sealhulgas 49 põgenikku on ümber paigutatud Kreekast ja 11 põgenikku on ümber asustatud Türgist.

Toimetaja: Marek Kuul



oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema