Eluaseme hinnaindeks tõusis teises kvartalis aastaga 1,8 protsenti ({{commentsTotal}})

{{1474348546000 | amCalendar}}

Eluaseme hinnaindeksi aastamuutus oli tänavu teises kvartalis viimaste aastate väikseim ehk tõusis eelmise aastaga võrreldes 1,8 protsenti.

Eluaseme hinnaindeksi tõusis kvartaalses võrdluses tänavu 3,1 protsenti. Eelmise kvartaliga võrreldes tõusid korterite hinnad 1,8 ning majade hinnad 6,4 protsenti, teatas statistikaamet.

Võrreldes esimese kvartaliga tõusid korterite hinnad Tallinnas 2,1 protsenti, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 1,2 protsenti ning ülejäänud Eestis 1,6 protsenti.

Võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga tõusid korterite hinnad 1,6 ja majade hinnad 2,6 protsenti.

Tallinnas oli tõus 1,6 protsenti, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 2,3 ning ülejäänud Eestis 0,2 protsenti.

Hinnatõus on viimastel aastatel järjepidevalt aeglustunud. Näiteks aasta tagasi teises kvartalis kerkis indeks 10,5 protsenti ning aasta enne seda 14,5 protsenti.

Üheks hinnatõusu raugemise põhjuseks on konkurents, sest valminud on palju uusarendusi. Kinnisvaraekspert Tõnu Toompark ei usu samas, et hinnad võiksid langema hakata.

"Palgad kasvavad 7-7,5 protsenti aastabaasil, intressimäärad on väga madalad ja soosivad laenuvõtmist, pangad väljastavad laene iga kvartal rohkem kui aasta tagasi, tööpuudus on madal, tööhõive on kõrge - need on kõik tegurid, mis peaksid teooriaõpiku järgi hindu ülespoole suruma. Küll ma ei tahaks anda seda sõnumit, et ostke täna, muidu kahetsete, et hinnad hakkavad ülespoole väga tempokalt minema," rääkis Toompark "Aktuaalsele kaamerale".

Eluaseme hinnaindeks näitab kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute ruutmeetrihindade muutust.

Toimetaja: Marek Kuul



Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: