Õiguskantsler taunis loosunglikkust riigiasjade ajamisel ja soovitas korrastada erakondade rahastamist ({{commentsTotal}})

{{1474350833000 | amCalendar}}

Õiguskantsler Ülle Madise ütles teisipäeval riigikogu ees, et riigiasjade korraldamisel kohtab veel liialt omakasupüüdlikust, otsustusvõimetust ja loosunglikkust, kuid tunnustas saadikute rolli võimude tasakaalustajana. Samuti vajavad Madise sõnul täpsustamist reeglid erakondade rahastamisel.

"Riigikogu on võtnud heas põhiseaduse vaimus varasemaga võrreldes aktiivsema ja sõltumatuma rolli. Tänan parlamendisaadikuid, fraktsioone ja komisjone selle eest ja loodan, et riigikogu kehtestab end veelgi tugevamalt tegeliku õigusloojana," ütles õiguskantsler oma aastaülevaates.

Ta lisas, et valitsuse püüet õigusloomet monopoliseerida võib küll mõista, ent riigikogu ülesanne ongi hoida võimude tasakaalu. Üksnes rahva valitud riigikogu peegeldab Eesti rahva erinevaid huve ja hoiakuid. Nõnda seisneb valitsuse töö riigikogule seaduste ettevalmistamises ning parlamendi väärikas abistamises analüüsi ja nõuannetega. Üleolevad märkused, millest paistab üksnes ministrites ja ministeeriumiametnikes kehastuv tarkus, pole aga kuidagi kohased," rääkis Madise.

Erakondade rahastamine vajab täpsustamist

Probleemiks nimetas Madise, et jätkuvalt on reguleerimata erakondade sidusorganisatsioonid, mille kaudu on võimalik rahastada poliitikat väljaspool erakonna rahastamisele ja aruandlusele seatud piire, mis juba omakorda on liialt ähmased.

Ta meenutas, et 2013. aasta kohalike valimiste järel tegi erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) ridamisi ettekirjutusi mitmesuguste keelatud annetuste vastuvõtmise eest, mis puudutasid linnaeelarvevahendite kasutamist kandideeriva ametiisiku isiklikuks poliitiliseks reklaamiks.

Tallinnas võimul oleva Keskerakonnaga seotud seotud ettekirjutused on vaidlustatud kohtus ning praeguseks jõudnud ringkonnakohtute ning riigikohtu arutada.

Kahjuks on Madise jätkuvalt jõus seisukoht, et kuni kohtuvaidlus pole saanud lõplikku, see tähendab riigikohtu tasandi lahendust, siis ei tohi ERJK erakondadele tehtud ettekirjutusi oma koduleheküljel avaldada. Õiguskantsleri hinnangul kuuluvad ka need järelevalveettekirjutused avaldamisele kohe peale jõustumist kohtuvaidlustest sõltumata. "Vastavalt avaliku teabe seadusele peavad erakondadele tehtud ettekirjutused olema avalikud alates erakonnale kättetoimetamisest ja sõltumata kohtusse kaebamisest," ütles Madise.

Ta avaldas lootust, et loodetavasti jõuavad kohtud aegsasti enne 2017. aasta sügise omavalitsuste volikogude valimiste kampaania algust lõplike lahenditeni ja saab selgeks, millised reklaami- ja rahastamisvõtted on lubatud, millised keelatud. "Poliitiline konkurents peab olema aus, st kõikidel erakondadel, valimisliitudel ja kandidaatidel peaks olema õiguslikud raamid selged."

Madise märkis, et juba 2012. aastal algas mõttevahetus poliitiliste mängureeglite korrastamiseks,erakondadele finantsiliselt võrdsemate võimaluste kindlustamine ning võimalike kulutamispiiride seadmine. Ta lisas, et ERJK praktikast ilmnevad faktid paraku kõnelevad ilmsest vajadusest muutuste järele.

ERJK käsutuses olevatest aruannetest ilmneb parlamenti pääsenud erakondade üsnagi vilets majanduslik olukord 2015. aasta lõpus. Madise osundas, et erakonnad tegelesid peaasjalikult vanade kampaaniavõlgade tasumisega, tehes seda sisulise poliitilise tegevuse arvel. "Kui Eesti parlamentaarne demokraatia ja selle areng peavad eelkõige seisma tugeval erakonnademokraatial, siis sellest tulenevalt pole erakonnademokraatia tugevusega lood hästi."

Õiguskantsler hoidub pinnapealsusest

Madise märkis, et õiguskantslerini jõudvad kirjad peegeldavad tihtilugu pettumust. "Näiteks selle üle, et täiesti õigustatud muresid – olgu Eesti kultuuriruumi ja rahu püsimise, töö, kooli, tervise või riigivalitsemise kvaliteedi pärast – kiputakse mitte märkama või hoopis alavääristama. Siira huviga kuulamine, väärikas arutamine ja otsekohene selgitamine hoiavad ühiskonda koos," lausus õiguskantsler.

"Eesti hoidmine on iga riigiteenija kirjutatud või kirjutamata ametijuhendi esimene, kõige olulisem punkt. Nii püüab ka õiguskantsleri ametkond inimesi kõiki seaduslikke vahendeid kasutades aidata. Püüame loobuda tarbetust formaalsest kirjavahetusest: kui kirjutada, siis lühidalt, selgelt ja ausalt; püüame käia ise kohal ja uurida asjaolud välja, kohtuda nende ametnike ja poliitikutega, kellest mure lahendamine sõltub ning kasvatada üldist õigusteadlikkust. Selles töös palun kõikide Riigikogu liikmete, tegelikult aga kõikide inimeste abi ja nõuandeid," rääkis Madise.

Otsustusjulgust on vähem kui vaja

Õiguskantsler märkis, et ülevaateperioodi ilmestab ühiskonna, poliitikute ning ka ametnike kaugenemine mõistlikust, fakte ja loogikat austavast riigiasjade käsitlusest, väiksem koostöötahe ja hapram usaldus üksteise vastu. "Leidlikkust ja otsustusjulgust on samuti vähemaks jäänud, omakasulist ässitamist aga juurde tulnud. See kõik paistab õiguskantsleri töölaualt välja. Kahjuks leidub neidki, kes selles keerulises olukorras pakuvad lahenduseks võimu kontsentreerimist, tasakaalumehhanismide nõrgestamist ning loosunglikku näivust," sõnas Madise.

Nii tundubki Madise sõnul tihti, et Eesti liigub pigem käsu- ja keeluühiskonna, selmet igaühe vabaduse laiendamise ja sisustamise kursil. "Meile peab kodanikena jääma võimalus omal vastutusel midagi teha või tegemata jätta, riivamata seejuures teiste inimeste samasuguste õiguste piiri. See on minu hinnangul vabaduse tuum. Pahatihti pole plaanitavatest uutest keeldudest-käskudest sisulist kasu deklareeritud eesmärgi saavutamisel. Ühiskond muutub aga nõrgemaks, pettunuid ja hammasrataste vahele jäänuid tuleb iga uue keelu tõttu ainult juurde."

Eesmärkideni tuleb jõuda heaga

Madise ütles, et rõõm kellegi teise vabaduse piiramisest ja sellest saadav poliitiline kasu on aga ajutine, tõenäoliselt on parem tee rõhutada igaühe vastutust ja vabadust, püüda eesmärke saavutada hea, mitte kurjaga. Ta märkis, et Eesti põhiseaduse järgi on me riik rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele – just sellest järjekorras.

"Nagu korduvalt olen riigikogu ees rõhutanud: kui kasvõi üks inimene on Eestis jäänud hätta või saanud kannatada põhiseadusevastase normi tõttu, tuleb norm parandada," tähendas Madise.

Toimetaja: Indrek Kuus



Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.
Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

SAVISAARE KOHTUPROTSESS
UUDISED
USA ründelennukid A-10 maandusid KuressaaresUSA ründelennukid A-10 maandusid Kuressaares
USA ründelennukid A-10 maandusid esimest korda Kuressaares

Kuressaare kohal tiirutasid täna Ameerika Ühendriikide ründelennukid A-10: tegemist oli ründelennukite ühiõppusega koos kaitseliitlastega, mille käigus harjutati Kuressaare ja linna lähiümbruse sadamate ja lennuvälja kaitsmist.

Erkki RaasukeErkki Raasuke
Nimetamiskomitee tõstis riigifirmade nõukogu liikmete töötasu

Poolte riigifirmade nõukogudes korra majja löönud nimetamiskomitee tõstab konkurentsivõime suurendamiseks nõukogude liikmete palku, kirjutab Eesti Päevaleht.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.